Kui välisministrid läinud nädalal Brüsselis kohtusid, oli muu hulgas laual kaheksa liikmesriigi pöördumine Mogherini poole, kus seisis, et üha hoogsamalt leviva propaganda ja libauudiste tõkestamiseks tuleks kiirkorras parandada Euroopa Liidu strateegilise kommunikatsiooni võimekusi. Suurendada eelarvet ja värvata uusi inimesi.

"Me peaksime seda laiendama. Ma tegin ettepaneku, et panustada lisaressursse. Ma ei ütle seda esimest korda. Viimati lükkas selle ettepaneku tagasi EL-i Nõukogu. Samas kui Ida-suunaline strateegilise kommunikatsiooni rakkerühm toimib täie hooga, siis Lääne-Balkani ja Araabia-suunaline rakkerühm on alles alustamas ja vajavad kindlasti rohkem ressursse," teatas hiljem Mogherini.

Brüsselis strateegilisest kommunikatsioonist rääkimine pole nii lihtne kui arvata võiks. Mogherinile alluvas välisteenistuses töötavatel ekspertidel on keelatud meedias esinemine ja Mogherini ise "Välisilmale" intervjuuks aega ei leia.

Venemaa teemadel sagedasti sõna võtvad eksperdid leiavad, et välisteenistuse juht on osa probleemist.

"Mulle on jäänud mulje, et ta ei ole südamega asja juures. Ta hoiab ise skeptiliste liikmesriikide poole ja teda peab sundima iga sammu astuma. Miks? Sest ta arvab, et Vene küsimus on kõrvaline asi, mis takistab tegelemast tõeliste probleemidega," rääkis Wilfried Martensi keskuse asedirektor Roland Freudenstein.

"EL ei tee institutsioonina peaaegu mitte midagi. Sellepärast, et Federica Mogherini otsustas nii. Ta on seda ohtu alavääristanud nii, et praegu on ainult kolm eksperti, kes töötavad EEAS-is spetsiaalselt Venemaalt tuleva väärinfoga. Seda pole ilmselgelt piisavalt," selgitas mõttekoja Evropské Hodnoty asejuht Jakub Janda. "Selle põhjus on poliitiline. Federica Mogherini ei taha, et võideldaks Vene väärinfoga, sest ta ei taha pahandada Venemaa valitsust. Meie peame selle põhjuseks seda, et ta tahab teha Vene valitsusega koostööd Süüria ülesehitamisel tulevikus. Ta tahab, et sellest saaks tema poliitiline pärand."

Euroopa Komisjonil ja välisteenistusel on kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuv kommunikatsioonieelarve, mida saaks kasutada ka Kremli inforünnakute tõrjumiseks kui vaid tahet oleks, leiavad eksperdid. Mogherini väidet, nagu peaksid liikmesriigid selleks Brüsselile andma lisaraha, nimetavad tema kriitikud põhjendamatuks.

"Liikmesriigid annavad oma panuse läbi EL-i eelarve. Selle eelarve raames peaks olema piisavalt vahendeid, mida tuleks ümber jagada, et strateegilist kommunikatsiooni korralikult rahastada," rõhutas Leedu välisministeeriumi avalike suhete osakonna direktor Rytis Paulauskas.

Viimati kui strateegilise kommunikatsiooni eelarvet suurendati, tehti välisteenistuses Ida-suunalise rakkerühma kõrvale ka Lääne-Balkani ja Lõuna-suunalised üksused.

"Lõunasuund sai kõik lisavahendid ja idasuund ei saanud midagi juurde," nentis Freudenstein.

Jakub Janda sõnul teevad täna Euroopa Liidu eest suure töö ära vabatahtlikud, kes koguvad ja analüüsivad liikmesriikides Vene propaganda näiteid ja teavitavad libauudistest Brüsselit. Eestis teevad seda näiteks Kaitseliidu vabatahtlikud, kes koonduvad nime all Propastop.

Janda sõnul peaks selline võimekus olema Brüsselil. "Alustuseks oleks vaja vähemalt 30 inimest, kes töötaksid ida-stratkom meeskonnas. 30 inimest ei ole EL institutsiooni jaoks palju. Tšehhi hübriidohtude keskuses töötab selle teemaga 20 inimest, EL-is võiks olla vähemalt 30. Oleks vaja lisaraha, et saaks teha spetsiifilist uurimustööd. Näiteks detailseid küsitlusi, et teada, millised Vene narratiivid on riikides edukad. Nii et oleks vaja alla 10 miljoni euro," lausus ta.

Lisaks libauudiste ümberlükkamisele peaks Brüsseli juhitud strateegiline kommunikatsioon maalima Euroopast positiivse pildi Liidu lähinaabruses. Mainekujundustööd idapartnerite suunal tehakse ka Euroopa Komisjoni naabruspoliitika peadirektoraadis.

EL-i stratkomi kriitikud ütlevad, et oleme Venemaaga infosõjas ja EL seisab käed rüppes. Kuidas sellele kriitikale vastata?

"Me oleme paika pannud väga tugeva Ida-suunalise rakkerühma, mis töötab müütide ümber lükkamise nimel. Meie osakond on panustanud 10 miljonit eurot positiivsete sõnumite levitamisele ja ajakirjanike treenimisele. Me püüame oma sõnumeid lihtsustada ja konsolideerida. Näiteks igas idapartnerlusriigis läheneme ühe pealkirjaga: EL Gruusia heaks või EL Moldova heaks. Kui varem olid meil mitmed erinevad projektid ja inimesed isegi ei teadnud, et need on EL-i rahastatud projektid, siis oleme nüüd sõnumeid muutnud ja see on väga selge ja lihtne," põhjendas Euroopa Komisjoni naabruspoliitika peadirektoraadi Ida-naabruse direktor Lawrence Meredith.

"Välisilma" stuudios kommenteerisid nii Euroopa Liidu kui ka NATO strateegilise kommunikatsiooni teemat TTÜ rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder ja Euroopa poliitikauuringute keskuse kaasteadur Urve Eslas.