Freedom House uuris vabadusi internetis 65 riigis ning leidis, et neist 30 valitsus mingil moel moonutab veebis levivat informatsiooni. Mullu oli infot moonutavaid riike 23, kuid organisatsioon rõhutas, et internetivabadus langes 2017. aastal kuuendat aastat järjest.

Info moonutamiseks kasutavad valitsused muu hulgas kinnimakstud kommentaatoreid, trolle, automeeritud sõnumikontosid ehk botte, libauudiste portaale ja propagandaväljaandeid, ütles Freedom House raportis "Freedom on the Net" ("Vabadus internetis").

Raporti andmeil etendasid veebis leviva informatsiooniga manipuleerimine ja desinformatsiooni levitamine rolli 18 riigis viimase aasta jooksul toimunud valimistel, kaasa arvatud Ühendriikides.

"Kinnimakstud kommentaatorite ja poliitiliste bottide kasutamisel valitsuspropaganda levitamiseks rajasid teed Hiina ja Venemaa, kuid nüüd on see levinud üle maailma," ütles Freedom House'i president Michael Abramowitz.

"Nende kiiresti levivate tehnikate mõju demokraatiale ja kodanikuaktivismile on potentsiaalselt hävitav," lisas ta.

Projekti Freedom on the Net juhi Sanja Kelly sõnul on sellist infoga manipuleerimist tihtipeale raske tuvastada ja selle vastu on raskem võidelda kui teiste tsensuuri vormide, näiteks veebilehtede blokeerimisega.

Suurim internetivabaduse rikkuja on kolmandat aastat järjest Hiina, sest riigis asuti veebitsensuuri tugevdama, kehtestati uus seadus, mis raskendab veebis anonüümsena püsimist ning lubab kergemini vangistada veebis oma nägemusi levitavaid dissidente.

Eelviimast kohta jagasid Süüria ja Etioopia, neile omakorda eelnesid Iraan ja Kuuba.

Klaviatuuriarmee

Tsensuuri ja info manipuleerimise püüdlused suurenesid ka teistes riikides.

Nende seas on Filipiinid, kus valitsus maksab "klaviatuuriarmeele" 10 dollarit päevas, et nad puhuksid suuremaks avalikkuse toetuse riigi presidendi uimastivastasele võitlusele, ja Türgi, kus umbes 6000 inimest üritavad seista sotsiaalmeedias vastu valitsuse kriitikutele.

Oma välisriikides tehtavate desinformatsioonikampaaniate poolest tuntud Venemaa tugevdas aasta jooksul ka siseriiklikke piiranguid, kirjutas Freedom House. Blogijad, kelle lehte külastab päevas üle 3000 inimese, peavad andma Vene valitsusele oma isikuandmed ja pidama kinni massimeediat reguleerivast seadusest. Lisaks ei tohi otsingumootorid näidata lugusid, mille avaldanud väljaanded pole valitsuse juures registreeritud.

Uuringus ka leiti, et vähemalt 14 riigi valitsused piirasid internetivabadust, et seista vastu veebisisu manipuleerimisele. Näiteks keelas Ukraina venemeelse propaganda piiramiseks Venemaalt lähtuvad meediakanalid, kaasa arvatud Ukrainas enimlevinud sotsiaalvõrgustiku ja otsingumootori.

"Välismaalt lähtuva veebimanipulatsiooniga võidelda proovides on tähtis, et riigid ei pingutaks üle," lausus Kelly.

"Lahendus manipuleerimisele ja desinformatsiooni valedele ei peitu veebilehtede tsenseerimises, vaid kodanike õpetamises selles, kuidas tuvastada libauudiseid ja -kommentaare. Demokraatiad peaksid tagama, et poliitilise reklaami allikad on veebis vähemalt sama läbipaistvad kui veebist väljaspool."

Piirangud VPN-idele

Freedom House väljendas muret ka piirangute levik virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) vallas. VPN-id lubavad minna tsensuurist mööda, kuid nüüd kehtivad neile piirangud 14 riigis.

Organisatsiooni sõnul tabas möödunud aasta jooksul internetivabadust tagasilöök ka Ühendriikides.

"Kuigi veebikeskkond USA-s on jätkuvalt elujõuline ja mitmekesine, on desinformatsioonil ja erakondlikult erakordselt lõhestunud sisul olnud märkimisväärne mõju," öeldi raportis.

"Ajakirjanikud, kes vaidlustavad (USA presidendi) Donald Trumpi seisukohti, on seisnud silmitsi erakordse veebipõhise tagakiusuga," lisatakse dokumendis.