"Venemaa püüab õõnestada rahvusvahelist süsteemi. Nii palju on selge," ütles Briti riikliku küberjulgeolekukeskuse (NCSC) juht Ciaran Martin Londonis tehnoloogiakonverentsil.

"Venemaa sekkumine, mida NCSC on viimase aasta jooksul täheldanud, on sisaldanud rünnakuid Ühendkuningriigi meedia-, telekommunikatsiooni ja energiasektoritele," edastas küberjulgeolekujuhi ametkond tema sõnad.

Keskus on koordineerinud alates enda asutamisest 2016. aastal Briti valitsuse vastusamme 590 arvestatavale vahejuhtumile, kuigi ei ole täpsustanud, missugused neist olid seotud Venemaaga.

Briti peaminister Theresa May süüdistas esmaspäeval Moskvat "püüetes kasutada informatsiooni relvana", et "külvata Läänes lahkhelisid ja õõnestada meie institutsioone".

Valitsusjuhi sõnul sisaldavad Venemaa küberrünnakud "oma riiklike meediaorganisatsioonide kasutamist libauudiste ja töödeldud fotode sokutamiseks".

Vene välisministeerium lükkas May süüdistused tagasi, öeldes, et Briti peaminister püüab juhtida tähelepanu kõrvale siseriiklikelt probleemidelt.

Briti võimud uurivad Venemaa katseid mõjutada 2016. aasta juunis peetud referendumit Euroopa Liidu liikmesuse üle.

May ütles kolmapäeval alamkojas, et parlamendi luure- ja julgeolekukomisjon hakkab Venemaa sekkumist uurima.

Samal ajal esitas parlamendi digitaal-, kultuuri-, meedia- ja spordikomisjon Twitterile ja Facebookile taotluse Venemaaga seotud kontosid puudutavate andmete kohta ja püüab intervjueerida sotsiaalmeediajuhte järgmise aasta algul Briti saatkonnas Washingtonis.

Komisjoni esimehe Damian Collinsi sõnul on Venemaa sekkumine Ühendkuningriigi poliitikasse "väljaspool kahtlust".

"Välismaistel organisatsioonidel on võime manipuleerida sotsiaalmeediaplatvormidega valijate mõjutamiseks välismaal," lausus Collins AFP-le. "Selle taga on tõsine korraldustöö, mis võimaldab sadadel inimestel tegeleda iga päev libauudiste levitamisega sotsiaalmeedias." 

Tema sõnul on tegemist ühe suurema demokraatlikke riike ähvardava ohuga, millega võitlemisse tuleb hakata tõsiselt suhtuma.

May pressiesindaja ütles samas, et puuduvad tõendid edukast sekkumisest Briti valimissüsteemi.

Walesi Swansea ülikooli teadurid on jõudnud oma uurimistöös järeldusele, et Venemaaga seotud kontodelt tehti 2016. aasta 23. ja 24. juunil vähemalt 45 000 Brexiti-teemalist säutsu, millest 13 180 olid vähemalt kuue sõna pikkused.

Brexiti-referendum toimus 23. juunil.

"Venemaaga seotud suur arv säutse tekkis kõigest paar päeva enne hääletuspäeva, saavutas tipu hääletamise ja tulemuste teatavakstegemise päevadel ning langes kohe pärast seda järsult," selgub uurimispaberist.

Säutse tegid nii inimesed kui ka "botid" ning enamik neist toetasid Brexitit, selgub uurimustööst.