Alkoholiaktsiisi plaanitust poole väiksem tõstmine tuleva aasta veebruaris jätab plaani kohaselt eelarvesse vajaka 10 miljonit eurot. Just nimelt plaani kohaselt, sest käesoleval aastal on tulnud alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi korduvalt allapoole korrigeerida.

"Minu mure on olnudki see, et kuna eelmine kord tegelikult prognoosid ei täitunud, siis uus aktsiisitõus 1. veebruarist kindlasti suurendab seda riski, et ka 2018 eelarve ei pruugi täituda just aktsiiside laekumise koha pealt," sõnas rahandusminister Toomas Tõniste.

Siin otsustab juba mitte enam matemaatika, vaid psühholoogia ehk tarbija käitumine.

"Võib-olla kõige suurem küsimus ongi see, et kui palju kasvab piirikaubandus Läti suunal, siin on tõesti väga erinevad hinnangud ja üks protsenti eksimust tähendab kuskil kolme miljonit maksuraha," lisas rahandusminister Tõniste.

"Kindlasti viga, mis tehti, oli see, et alahinnati sellise tekkiva piirikaubanduse mahtu ja see on suur probleem kõigis neis prognoosides, et ei kujutatud ette, et miks eestimaalane peaks sinna minema, aga näete, et läheb," rõhutas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Et tõesti läheb, võib iga päev jälgida Pärnumaal, Läti piirist paarikümne kilomeetri kaugusel puhkekeskust pidav Aivar Merila.

"Suvepäevad ja sellised asjad on, siis ettevõtted plaanivad oma bussireisi Iklasse ja siis tulevad meile ööbima ja einestama," selgitas Kosmonautika puhkekeskuse juhataja Merila.

Kosmonautika enda alkoholi müük on kordades vähenenud, kuid kas külastajad nüüd vähem joovad, on kahtlane. "Samas me näeme taara pealt, see taara on üks kõige suurem probleem veel, et peame kokku korjama selle Läti taara ja hea meelega tahaks selle Lätti tagasi viia või kliendile kaasa anda," tunnistas ta.

Kes läheb aga Lätti napsi järele, paneb seal ka auto kütusepaagi täis, varub toitu ja ehitusmaterjale, tarbib teenuseid. Toomas Tõniste nimetab seda lumepalliefektiks, mida püüab aktsiisitõusu kärpides peatada.

"Teine murekoht on siin see tervikpilt, et kui vaatame mitte ainult aktsiise, siis on sellel ka laiem mõju piirikaubandusele nii lõuna- kui põhja suunas. Võib-olla vähem on räägitud sellest põhja suunast, kus Soome turistidest on just neid ostuturiste vähemaks jäänud ja seal on tunduvalt laiem mõju meie majandusele," rõhutas minister.

Soome turistide ööbimiste arv Eestis on sel aastal vähenenud kolm protsenti, samas kui Lätis on 15 protsenti tõusnud.

"Täna seost alkoholi aktsiisiga ja turistide vähenemisega, siis seda analüüsi meil ei ole ja seda seost me tuua ei saa," tunnistas Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige, Tallinn Hotelsi tegevjuht Ain Käpp.

Ometi on hotellide ja restoranide pidajad palunud aktsiisitõusule pidurit tõmmata.

"Üleüldiselt mõeldes kuidas aktsiis sektorit mõjutab, siis kahtlemata see tõstab ka meie restoranides hindasid ja Eesti hotellide restoranide liit koos teiste
ettevõtlusorganisatsioonidega tegi valitsusele ettepaneku aktsiisi järgmine aasta mitte tõsta või sellises rütmis mitte tõsta," lausus Käpp.

Ühtegi uut arstimit ei lubata turule, kui selle võimalikke kõrvalmõjusid pole põhjalikult uuritud ja ilma kõrvalmõjudeta ravimit pole olemas. Majanduspoliitilisi otsuseid langetatakse pahatihti teisiti.

"Sageli need koalitsioonilepingud lepitakse kokku paari nädala jooksul, sellised ideed. Hiljem peaks järgnema, et ideid testitakse, et kas need on reaalsed ja mõistlikud. Aga me väga jääme mingisse ideesse kinni, et oleme kokku leppinud ja siit ei tagane. Kuigi tagantjärele tundub, et see polegi väga mõistlik või me neid eesmärke ei saavuta selle ideega," sõnas konjunktuuriinstituudi juht Josing.

"Olen ise riigikogus küsinud Jürgen Ligi käest, kui ta tuli ettepanekuga tõsta aktsiise planeeritust kõrgemas mahus, kas ka mingi majandusanalüüs selle juures ja - ei ole," ütles rahandusminister Tõniste.

Marje Josing pole ka kindel, et aktsiisitõus rahva alkoholitarbimist oluliselt vähendab. "Kui tarbijal on juba sõltuvus alkoholist, siis sellise suure koguse ostmine ahvatleb rohkem tarbima. Nii et näeme ilmselt kaht trendi praegu. Mõõdukaid ja vähese tarbimisega tarbijaid piirab see praegune hinnatõus päris ilusti, et ostetakse kolme õlle asemel kaks õlut. Suurema tarbimisharjumusega inimesed siirduvad teise riiki ja ostavad päris suuri koguseid."

Kogu alkoholiaktsiisi ümber käinud tantsu soovitab Josing võtta kui head õppetundi, mis on seni ikka veel üsna odavalt kätte tulnud, ja seda tuleviku tarbeks meeles pidada.

"Kas kõik lubadused on väga ratsionaalsed, on nad pikas perspektiivis mõttekad. Ma usun, et see asi on parandatav," leidis konjunktuuriinstituudi juht Josing.

"Esimene asi, mida kindlasti ettevõtjad ootavad, kus riik võiks vaadata, on ikkagi kulud, et me ei hakkaks nüüd paaniliselt mingeid muid makse kiiresti ilma mõjuanalüüsita välja mõtlema, millega seda auku täita, et vaadata väga rahulikult üle kulud," lisas ta.

Ja muidugi võiks rõõmustada selle üle, et lätlastel hästi läheb.

Selle aasta esimene õnnitluskaart läheb Dana Reizniece-Ozolale. Kui keegi ei tea, siis proua Reizniece-Ozola on Läti rahandusminister, kes on kunagi juba eestlastele alkoholipoliitika eest tänu avaldanud. Aga naabritele ongi ilus jõulude eel kingitusi teha.