Vikerraadio saate "Rahva teenrid" ajakirjanikud leidsid, et lõppeva aasta üks olulisemaid sündmusi on olnud piirikaubanduse minek massidesse.

Saatejuht Mirko Ojakivi tõdes, et kui poliitikud arvasid, et käskude ja keeldudega saab riigis väga palju muuta, siis päriselt ei pruugi soovitud tulemust tulla.

"Kui kuskile õpikusse on kirjutatud, et kui sa teed seda, seda ja seda, siis saad selle ja selle, siis päriselt see nii pole. Kui püüad piirata alkoholireklaami, püüad alkoholi poes ära peita ja tõstad alkoholiaktsiisi, siis inimesed ei joo enam. Vastupidi, juhtus nii, et viimastel päevade on olnud ohtralt reportaaže sellest, kuidas inimesed on avastanud Lätis kuus piiril asuvat poodi. Sealt ostetakse ära pool kogu Eestis tarbitavast õllest, tõenäoliselt ka märkimisväärne osa kangest alkoholist. See on reaalsus aasta 2017 lõpus. Miks läks nii, et valitsus ei suutnud ette näha seda, et kui asuda jõuliselt akoholi kättesaadavust piirama läbi hinna ja muude elementide, siis piirikaubandus unustati ära?" arutles Ojakivi.

Saatejuht märkis, et inimesed käivad Lätist odavamat alkoholi ostmas väga tihti ning mõnel jätkub neljast kohvrist õllest nädalaks. "Kui Ossinovski tuleb ja räägib, kuidas ta võitleb alkoholismiga, vähendab aljkoholisurmasid, siis ma arvan, et varsti jookseb Tartust allapoole rindejoon, kus on tarvis haigekassas näha lisavahendeid ette selleks, et võidelda alkoholismiga ja seda tõesti meditsiinilisel tasemel," ütles ta.

Saates osalenud Evelyn Kaldoja ja Urmet Kook tõdesid, et Lätist alkoholi ostmist mõjutab ka n-ö massipsühhoos ning oma osa on ka ettevõtete lobitööl ja ajakirjandusel. Taavi Eilat arvas, et praegu käib piiril ilmselt ka palju uudistajaid ning olukord rahuneb ajapikku.

Ojakivi hinnangul aga probleem järgmisel aastal süveneb.

"Kui vaadata ka alkoholitootjaid, siis ma alguses ise suhtusin väga skeptiliselt kogu nende statistikasse, aga olen mitmest allikast järele uurinud ja pankuritelt küsinud, kes ka näevad igasuguseid investeeringute kujunemisi. Nemad ütlevad, et näiteks pool õllekäibest tehakse Läti territooriumil, aga see õlu tuuakse Eestisse, rahavoog on ju nähtav," rääkis ta.

"Teine asi on see, et ettevõtjad on tegemas uusi investeeringuid ja nad ei plaani hakata Lätist lahkuma, isegi kui Lätis järgmisel aastal aktsiis natuke tõuseb. Lihtsalt mahud, mida neil on õnnestunud läbi oma kassade müüa, annavad neile hinnas väga paindliku võimaluse, et Lätist piirilt ostetav õlu jääb odavaks ja seda pikaks ajaks," lisas ta.

Saates osalenud ajakirjanikud leidsid, et Euroopa Liidus on piirikaubandus levinud.

"Inimesed hääletavad ju jalgade ja rahakotiga. Me näeme Soome konteksti näitel ja Euroopast on palju näiteid, et kui mingi kaup on mingis riigis odavam, siis minnakse seda teisest riigist ostma. Eriti kui vahemaad on väikesed ja kehtib ühine raha, siis on loogiline, et see nii läheb," rääkis Kook, kes tõdes, et Eestis on alkoholitootjad väga jõuliselt aidanud piirikaubanduse teemat pildil hoida.

Taavi Eilat tuletas meelde president Kersti Kaljulaidi intervjuud Anu Välbale, kus ta tõi samuti näite piirikaubandusest Luksemburgist, nimetades seda normaalseks osaks elust.

Kaldoja tõi saates Välja, et Soome on hakanud oma alkoholipoliitikat veidi lõdvendama ning leevendab veidi kange õlle kättesaadavust.

"Lisaks lubatakse happy hour, reklaam internetis saab võimalikuks, võib näidata alkoholi hinda, mis oli pikka aega Soomes keelatud. Sealt, kuhu Eesti läheb, hakkavad Põhjamaad Soome eeskujul väljuma," lisas Ojakivi.