Saate proloog: SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja Urmas Vaino majanduse heast kasvust ja tööjõupuudusest:

Saate külalised sõnastasid kolm peamist punkti, kuidas tööjõupuudusest välja tulla.

1) Eestis elavate töötute ümberõpe, vanemaealiste pikem tööhõive ja noorte kiirem värbamine tööturule

"Tööjõuturg on nagu kärg," tõi MTÜ Kuldliiga asutaja Aimar Altosaar paralleeli. Tema sõnul on töö otsijad justkui kärje ühes osas, töö pakkujad aga teises ning tööjõuturule aitaks kaasa kärje seinte lõhkumine. See tähendab Altosaare sõnul seda, et mõlemad grupid peavad teineteisele lähemale liikuma, paindlikumaks muutuma ja enam suhtlema.

Selle tõestuseks võib pidada Ida-Virumaa ja Tallinna erinevusi: Ida-Virumaal on 11 000 töötut, Tallinnas pea täistööhõive.

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich märkis, et ilmselt tekib lõhe sellest, et suurel hulgal praegu töötutest ei ole neid oskuseid, mida ettevõtjad vajaks. Või siis ei ole tööpakkumisi nende kodupiirkonnas ning ei soovita kolida.

Kinnisvara- ja ehitusettevõtja Andres Pärloja sõnul ei ole nendeni jõudnud infot suurest hulgast kohalikest, kellele oleks võimalik kiirelt ehitusvaldkonna oskuseid õpetada.

2) Eestist lahkunud inimesed peaks Soomest ja mujalt riikidest meile tagasi tulema

Siin märkisid kiirelt nii ettevõtjad kui ka tööturu korraldamisega tegutsejad, et Soome jääb paraku mõneks ajaks ikkagi Eestiga võrreldes töölistele magusamaks paigaks, sest sealsed töötasud on endiselt kõrged.

Samas märkis Aimar Altosaar, et temaga vestelnud ehitusettevõtjad on märkinud, et Soome palgatase ei ole siinsetele firmadele enam väga kauge. "Tuleb natuke veel pingutada," sõnas ta.

3) Võõrtööjõu kasutamine, ajutise tööjõu eelistamine

Postimehe ajakirjanik Tiina Kaukvere esitas ehitusettevõtjate esindajale teravaid küsimusi illegaalse välistööjõu kasutamise kohta ehitusplatsidel:

Riigikogu liige, keskerakondlane Siret Kotka-Repinski märkis, et mitmed Ida- ja Lääne-Virumaa ettevõtjad eelistavad Ukraina töölisi, sest tegu on oma ala spetsialistidega, kellega ei teki ka töö korraldamises probleeme.

Põhiküsimuseks jääb aga, kuidas suhtuda sisserände piirkvooti ja sellesse, et tasapisi selle alt mingeid tööliste gruppe välja tõstetakse. Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru hinnangul on selline samm-sammuline poliitika muutmine õige.

"Esialgu oli kvoot, mis puudutas kõiki. Tasapisi tuuakse gruppe sealt alt välja," selgitas ta ja rõhutas, et just võõrtööjõule kehtestatud keskmise palga nõue survestab ettevõtjaid ka madalama palgaga töötajate tasu tõstma.

Kindlasti tuleks Tammaru hinnangul eristada kõrge- ja madalapalgalisi välismaiseid töötajaid. Teiste riikide kogemuse varal võib karta, et just viimaste osas võib tulla sagedamini ette probleeme lõimumise ja sealt edasi segregatsiooniga.

Leonardo Daniel Ortega Prudencio on sündinud Mehhikos ja läbi Tartu ülikooli jäänud elama Eestisse. Täna töötab ta EASi Work in Estonia projektijuhina. Miks ta eesti keele ära õppis? Kuidas on läinud töö leidmine Eestis?

Kiire ülevaate saates kõlanud mõtetest saab allolevast otseblogist:

Ootame kaasa rääkima ka Twitteris. Selleks, et me teie mõtted üles leiaks, märgistage säutsud teemaviitega #suudpuhtaks

#Suudpuhtaks Tweets