"Suud puhtaks": Kas Eesti majandus vajab välistööjõudu? ({{commentsTotal}})

{{1513193760000 | amCalendar}}

Tööealine elanikkond väheneb, aga töökäsi on Eestis palju puudu. Sisserände piirarv täitus sel aastal juba esimese üheksa kuuga ja valitsuse lauale on jõudnud ettepanekud nende piiride muutmiseks. Kas sellest aitaks? Kas välistööjõud võiks mõjuda Eesti majandusele positiivselt?

Saate proloog: SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja Urmas Vaino majanduse heast kasvust ja tööjõupuudusest:

Saate külalised sõnastasid kolm peamist punkti, kuidas tööjõupuudusest välja tulla.

1) Eestis elavate töötute ümberõpe, vanemaealiste pikem tööhõive ja noorte kiirem värbamine tööturule

"Tööjõuturg on nagu kärg," tõi MTÜ Kuldliiga asutaja Aimar Altosaar paralleeli. Tema sõnul on töö otsijad justkui kärje ühes osas, töö pakkujad aga teises ning tööjõuturule aitaks kaasa kärje seinte lõhkumine. See tähendab Altosaare sõnul seda, et mõlemad grupid peavad teineteisele lähemale liikuma, paindlikumaks muutuma ja enam suhtlema.

Selle tõestuseks võib pidada Ida-Virumaa ja Tallinna erinevusi: Ida-Virumaal on 11 000 töötut, Tallinnas pea täistööhõive.

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich märkis, et ilmselt tekib lõhe sellest, et suurel hulgal praegu töötutest ei ole neid oskuseid, mida ettevõtjad vajaks. Või siis ei ole tööpakkumisi nende kodupiirkonnas ning ei soovita kolida.

Kinnisvara- ja ehitusettevõtja Andres Pärloja sõnul ei ole nendeni jõudnud infot suurest hulgast kohalikest, kellele oleks võimalik kiirelt ehitusvaldkonna oskuseid õpetada.

2) Eestist lahkunud inimesed peaks Soomest ja mujalt riikidest meile tagasi tulema

Siin märkisid kiirelt nii ettevõtjad kui ka tööturu korraldamisega tegutsejad, et Soome jääb paraku mõneks ajaks ikkagi Eestiga võrreldes töölistele magusamaks paigaks, sest sealsed töötasud on endiselt kõrged.

Samas märkis Aimar Altosaar, et temaga vestelnud ehitusettevõtjad on märkinud, et Soome palgatase ei ole siinsetele firmadele enam väga kauge. "Tuleb natuke veel pingutada," sõnas ta.

3) Võõrtööjõu kasutamine, ajutise tööjõu eelistamine

Postimehe ajakirjanik Tiina Kaukvere esitas ehitusettevõtjate esindajale teravaid küsimusi illegaalse välistööjõu kasutamise kohta ehitusplatsidel:

Riigikogu liige, keskerakondlane Siret Kotka-Repinski märkis, et mitmed Ida- ja Lääne-Virumaa ettevõtjad eelistavad Ukraina töölisi, sest tegu on oma ala spetsialistidega, kellega ei teki ka töö korraldamises probleeme.

Põhiküsimuseks jääb aga, kuidas suhtuda sisserände piirkvooti ja sellesse, et tasapisi selle alt mingeid tööliste gruppe välja tõstetakse. Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru hinnangul on selline samm-sammuline poliitika muutmine õige.

"Esialgu oli kvoot, mis puudutas kõiki. Tasapisi tuuakse gruppe sealt alt välja," selgitas ta ja rõhutas, et just võõrtööjõule kehtestatud keskmise palga nõue survestab ettevõtjaid ka madalama palgaga töötajate tasu tõstma.

Kindlasti tuleks Tammaru hinnangul eristada kõrge- ja madalapalgalisi välismaiseid töötajaid. Teiste riikide kogemuse varal võib karta, et just viimaste osas võib tulla sagedamini ette probleeme lõimumise ja sealt edasi segregatsiooniga.

Leonardo Daniel Ortega Prudencio on sündinud Mehhikos ja läbi Tartu ülikooli jäänud elama Eestisse. Täna töötab ta EASi Work in Estonia projektijuhina. Miks ta eesti keele ära õppis? Kuidas on läinud töö leidmine Eestis?

Kiire ülevaate saates kõlanud mõtetest saab allolevast otseblogist:

 

Ootame kaasa rääkima ka Twitteris. Selleks, et me teie mõtted üles leiaks, märgistage säutsud teemaviitega #suudpuhtaks

Toimetaja: Greete Palmiste



Siim Kallas tahab kohalikele omavalitsustele rohkem sõltumatust anda, mistõttu peaks valdade tulubaas kasvama. Kinnisvaramaks oleks hea lahendus, leiab Kallas.

Kallas: omavalitsustele laekuv kinnisvaramaks teeks vallad isemajandavaks

Viimsi vallavanem ja Reformierakonna juhatuse liige Siim Kallas kommenteerib oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu. Ettepaneku tuum on viia vallad kulupõhiselt eelarvestamiselt isemajandavaks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: