Erik Gamzejev: Ida-Virumaa tõuseb tuhast ({{commentsTotal}})

Ida-Virumaa on kosumas kriisiaegade löökidest ning lõppevat aastat võib nimetada Eesti ühe suurema maakonna uue tõusuaja alguseks, leiab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Meenutagem, et kaks aastat tagasi oli Ida-Virumaa olukord trööstitu. Kohtla-Järve suur väetisetehas Nitrofert oli öelnud töökoha üles 400 inimesele. Nafta- ja elektrihindade kukkumine lõi tugevasti vaaruma piirkonna peamise majandusharu põlevkivitööstuse, kust kadus lühikese ajaga tuhat töökohta. 

Lääne ja Venemaa vastasseisu ning rubla kukkumise tõttu tabasid tagasilöögid ka logistikat ja turismi, mis olid maakonna majanduspildis just hakanud üha rohkem silma paistma. Jääaeg saabus ka piirkonna uutesse tööstusparkidesse, kus kümned kavandatud uued ettevõtted jäid paberile, ootama ärikliima soojenemist ja laenuraha väljastavate pankade usu taastumist. Ehitustegevus kuivas järsult kokku. 

Töötuse määr kasvas üle 13 protsendi. Palgatase jäi Eesti keskmisest veelgi rohkem maha. Elanike väljaränne sai hoogu juurde. Kinnisvara jätkas odavnemist, ühistud ajasid lootusetult taga seitsme tuule poole pagenud võlglastest korteriomanikke. Kui paljude teiste linnade eelarvetulud suurenesid mühinal, siis Ida-Viru linnad pidid pigem kulusid kärpima.  

Kõikide selliste halbade asjaolude ja tagajärgede kuhjumisel oli väga vähe, millele tugineda, et positiivseid väljavaateid elus hoida. Selle eest, et kardetud rahutusi ja meeleavaldusi ei toimunud, tuleb tänulik olla inimeste kannatlikule ja mõistlikule meelele. Kinnitust sai ka, et hädapärane sotsiaalabisüsteem toimib. Samuti tuli kasuks, et teistes Eesti piirkondades oli töökäte puudus ja hakkajamad inimesed leidsid endale seal rakendust. 

Kaks aastat hiljem ilmutab Ida-Virumaa tervenemismärke ja on tuhast tõusmas. Poleks sugugi üllatav, kui lähiaastatel saaks sellest üks Eesti kiirema kasvuga piirkondadest. Selle kasuks räägivad nii kriisiaastatel toimunud sundkarastumine, muutunud olud kui ka mõned valitsuse sammud, mis pole sündinud küll loodetud ulatuses ja vajaliku kiirusega, kuid on siiski toetanud olukorra paranemist. 

Üks olulisemaid asju on, et põlevkivitööstus suutis kiiresti kohaneda muutunud oludega ja on nüüd kriisieelsest ajast tugevam. Kaevandused, õlitehased ja elektrijaamad töötavad jälle täie võimsusega ning taas kaalutakse suuremaid investeeringuid. Madalseisust väljatulemiseks tehti põhjalikke sisemisi ümberkorraldusi. Abiks on olnud ka hindade paranemine avatud turul ning riigi paindlikum maksupoliitika.

Tulemus on, et Eesti ühe kiirema palgakasvutempoga majandusharudes – mäetööstuses ja energeetikas – küünib palgatase üle 1500 euro. Et kaevandustes ja elektrijaamades on Ida-Virumaal hõivatud tuhandeid inimesi, on ka maakonna keskmine brutopalk kerkinud tuhande euro kanti.

Stereotüüpides seostub Ida-Viru suuresti vaesusega, ei tasu aga unustada, et kuna tegu on ühega Eesti suurematest maakondadest, liigub piirkonnas ka märkimisväärselt palju raha. Maksuameti andmetel tehti näiteks Ida-Virus tänavu kolmandas kvartalis palgaväljamakseid sama palju kui lähemates naabermaakondades Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal kokku. 

Ida-Viru töötuse tase on küll veel endiselt riigi suurim, ent see väheneb ja on jõudnud alla kümne protsendi.  

Maakonnas ööbivate Venemaa turistide hulk on tänavu taastunud kriisieelsele tasemele ja rajamisel on ka uued hotellid. Pärast madalperioodi käib taas vilkam tegevus ka Sillamäe sadamas ja sealtkaudu iga kuu liikuvaid kaubakonteinereid ei loeta enam sadades, vaid tuhandetes. 

Lõpuks ometi on elavnemise märke ka Ida-Viru tööstusparkides, kus pärast pikemat vaheaega hakkavad taas kerkima uued ettevõtted. Investorid vajasid aega, et õppida nägema uues külma sõja mõõtu võtvas reaalsuses kasulikke võimalusi ka Euroopa Liidu ja Venemaa piiril toimetades.

Korraliku tõusuhoo saamiseks on vajalik, et valitsus otsustaks lõpuks ära, mis saab juba pikemat aega koostamisel olevast ja ministrite vahel erimeelsusi tekitanud Ida-Viru programmist. Millised kaalutud ettevõtluse turgutamist puudutavad plaanid siis lõpuks rakenduvad ja millised mitte? Sellest võib sõltuda muu hulgas see, kas Ida-Viru töötuse tase ühtlustub ülejäänud Eestiga kahe-kolme või alles kümne aasta pärast. 

Samuti oleks oluline jõuda selgusele, kui suur osa saastetasudest või ressursimaksudest suunatakse Ida-Viru elukeskkonna parandamiseks ning mille peale seda raha täpsemalt kulutatakse. Ida-Viru programm ei tohiks kujuneda suuremahuliseks katuserahaprojektiks, millega parajasti valitsevad erakonnad üksikuid plusspunkte püüavad teenida, vaid pikaajaliseks plaaniks selle piirkonna arendamisel. 

Ida-Virumaa elukeskkonda parandaks ja sidet ülejäänud Eestiga tugevdaks ka Narva pürgimine Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks. See võiks olla suur eesmärk, mille nimel tasub ühiselt pingutada nii valitsusel, Eesti kultuurieliidil kui eelkõige Narva linnavõimudel. Euroopa kultuuripealinna tiitli väljateenimine võiks saada Ida-Viru uue tõusu krooniks. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: