Enamik Rootsis lapsmigrandina varjupaika taotlenuist osutusid täiskasvanuiks ({{commentsTotal}})

Migrandid Rootsis Riksgranseni varjupaigas.
Migrandid Rootsis Riksgranseni varjupaigas. Autor/allikas: Ints Kalnins/Reuters/Scanpix

Rootsi kohtumeditsiini agentuur kontrollis ligi 8000 inimest, kes olid taotlenud lapsmigrandina varjupaika, kuid selgus, et umbes 6600 neist olid tegelikult vanemad kui 18-aastased.

Kontrolliti vaid inimesi, kelle puhul oli alust seada nende vanus kahtluse alla, vahendas BBC Rootsi meediat.

Lapsmigrantide puhul on väiksem tõenäosus, et nad saadetakse tagasi päritoluriiki.

Märtsi keskpaigast oktoobri lõpuni viis agentuur läbi kokku 7858 inimese vanuse hindamise. Selgus, et uuritutest 6628 ehk 84 protsenti olid vanemad kui 18-aastased. Samuti tuli välja, et 112 inimese puhul jäi kahtlus, et nad võisid olla vanemad kui 18-aastased.

Migratsiooniamet on siiani teinud agentuuri hinnangute põhjal otsuse 5700 inimese kohta. Svenska Dagbladeti andmetel otsustas agentuur 79 protsendil juhtudest käsitleda varjupaigataotlejat ametlikult täiskasvanuna.

Vanuse hindamises kasutatakse röntgenpilti tarkusehammastest ja magnetresonantstomograafiat (MRT) põlveliigestest, mida seejärel analüüsitakse.

Rahvusvaheline migratsiooni organisatsioon (IOM) teatas, et paljudel asüülitaotlejatel ei ole isikut tõendavaid dokumente, sest nad võisid konflikti või looduskatastroofi eest põgenedes need kaotada.

The Local märkis, et osadel juhtudel ei ole aga inimeste päritoluriikides paigas süsteeme, kuhu sünde märgitakse ning seega ei ole ebatavaline, et inimesed oma täpset vanust ei tea.

Kui Rootsi migratsiooniamet ise eelmisel aastal varjupaigataotlejate vanust hindas, osutusid ametlikult vanemaks 17 protsenti uuritud taotlejatest.

Rootsis taotles 2015. ja 2016. aastal alaealisena varjupaika üle 80 000 inimese, 37 000 neist saabus riiki lapsevanema või täiskasvanud saatjata.

 

Toimetaja: Merili Nael



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: