Lehed: tööjõupuuduse lahendused seisavad sahtlis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1512709440000 | amCalendar}}
Ehitustöölised.
Ehitustöölised. Autor/allikas: ERR

Kui tänavu täitus Eesti ametlik sisserändekvoot poole aastaga, siis tuleval aastal juhtub see tõenäoliselt oluliselt varem – võimalik, et lausa jaanuari lõpuks. Lahendusettepanekud ootavad valitsuskoalitsiooni sahtlis, kirjutavad ajalehed.

Siseministeeriumi kokku kutsutud töörühm tegi novembri lõpus valitsusele ettepanekud, kuidas lahendada ajutiselt olukord, kui kvoot piirab tööjõudu sissetoomast. 

Ajalehe Äripäev andmetel pidid valitsuserakonnad ettepanekuid arutama sel teisipäeval, ent selleni ei jõutud.

Järgmise aasta kvoot püsib ka töörühma ettepanekute järgi muutumatuna ehk siis jääb mahtu 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, milleks on 1315 inimest.

Ametlikult ettepanekuid avaldatud ei ole. Eelmisel nädalal küsis ERR neid siseministeeriumist tulemusteta.

Postimehe andmeil soosiks töörühma ettepanek lühiajalisi töötajaid, pikendades nende tööaega üheksalt kuult aastale ning teise astmena hakkaks neile väljastatama ka kuni kaheaastast elamisluba. Kvoodi alla selline elamisluba ei läheks, kuid seda ei saaks ka rohkem pikendada - sisuliselt tohiks Eestis lühiajaliselt töötada kuni kolm aastat, näiteks ühe aasta viisaga ja kaks lühiajalise elamisloaga.

Kvoodi alt arvataks ettepaneku kohaselt välja ka 1,5- ja kahekordset keskmist palka saavad välismaalased, kellele antaks elamisluba kuni viieks aastaks. Samal ajal hakatakse 1,5-kordse palga saajalt nõudma kohanemisprogrammis osalemist ja eesti keele õppimist.

Valitsus peaks nüüd töörühma ettepanekud läbi töötama ja otsuse tegema, aga seda pole seni juhtunud ja pole ka teada, millal see plaanis on.

Kõige jõulisemalt on kvoodi suurendamise vastu Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), kelle esimees Helir-Valdor Seeder ütles Postimehele, et erakond on põgusalt ettepanekuid arutanud, aga seda olevat vaja veel teha

Äripäevale ütles Seeder, et võib-olla on töörühma liikmetel igaks ettepanekuks argumenteeritud põhjendused olemas, ent tema neid nelja-viiepunktilises ettepanekute dokumendis ja seletuskirjas ei näe. Sellepärast tahabki IRL-i fraktsioon kohtuda enne ühiselt arutama hakkamist eraldi siseministri ja töörühma liikmetega, "võib-olla ka lausa demograafidega", et olukorrast täit pilti saada.

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: