"Kui vaadata siis nüüd kodakondsuse järgi, siis ukraina kodanikud töötavad ikkagi ennekõige ehitusel, teenindusekoris ja ka töötlevas tööstuses. Aga näiteks Vene föderatsiooni, India ja Türgi kodanikud on siis saanud elamisloa töötamiseks, mis on seotud info ja sidevaldkonnaga," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juht Maige Lepp.

Kuid kõige enam kasvas Eestis eelmisel aastal hooajaliste tööliste arv. Lühiajaliselt registeeritud viisaga töötajaid, keda saab palgata tööle kuni üheksaks kuuks, oli mullu Eestis üle 7500. Aastal 2016 oli neid üle 1700. Kehtiva seaduse kohaselt on sisserände piirarv 1300 inimest.

Ehk kõikide loa saanute arv ületab viimased aastad üha enam sissserände kvoodi. Eelmisel aastal täitus siserände piirarv juba augustis. Tänavu on poole jaanuari kuuga esitatud juba üle 400 loa taotluse, mullu esitati neid sama ajaga

"Ei ole välistatud, et sisserände piirarv täitub juba samamoodi esimesel poolaastal, nagu see oli eelmisel aastal, kuid käesoleval hetkel me sellist konkreetset prognoosi anda ei saa," lausus Lepp.

Tööandjate liidu juhi Toomas Tamsare sõnu näitab sisserände statistika, et surve välistööjõu sisse toomisele on karjuv. Eestis umbes 13 000 töökohta täitmata. Probleemi leevendamiseks esitas laiapõhjaline töörühm eelmise aasta lõpus valitsusele oma ettepanekud suurema sisserände võimaldamiseks.

"On välja pakutud lahendus, mis lubaks ajutiselt ehk siis täiendavalt ehk kuni kaheks aastaks välisspetsialiste palgata, pärast mida neil see tööluba ei pikeneks. Et seal on sellised mõistlikud kompromissid, et saaks värvata töötajaid, kes siis saavad üle keskmise palga ja kes ei jää tegelikult siia peale selle töötamise lõppemist Eestisse," rääkis Tamsar.

Mitme pakutud ettepaneku arutamine valitsuskabinetis on aga jäänud poliitliiste vaidluse taha.