Töörändega seotud väärtegude arv on hüppeliselt kasvanud ({{commentsTotal}})

Ehitajad.
Ehitajad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valitsuse kehtestatud sisserände piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu kodanikud, mistõttu ehitusvaldkonnas hiilitakse keelust mööda ja tuuakse Eestisse Ukraina töölisi Poola firmade kaudu. Tänavu on politsei registeerinud mullusega võrreldes üle kahe korra rohkem töörändega seotud väärtegusid.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks tuleva aasta sisserände piirarvu, milleks on 1315 isikut. Samas töötab Eestis ohtralt Ukrainast, Moldovast, Valgevenest ja Gruusiast toodud tööjõudu, kel siin elamisluba ei ole.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juht Andreas Kliimant ütles seda skeemi kirjeldades ERRile, et esmalt avaldatakse vahendaja kaudu Ukrainas töökuulutusi ning lähetatakse siis inimesi Poola ettevõtte kaudu Eestisse tööle.

"Ukraina kodanikud otsivad aktiivselt isiklike tutvuste või töövahendusportaalide kaudu võimalusi töötamiseks Euroopa Liidus, kuna palgad on EL-i liikmesriikides on kordades suuremad kui nende koduriigis," rääkis ta.

Kui välismaalane sihtkohta jõuab, minnakse talle vastu ja sõlmitakse üldjuhul tööandjaga kirjalik leping. Seda võidakse teha aga ka Poolas, enne Eestisse lähetamist. "Enamasti ei taotle tööandja ukrainlastele lühiajalise töötamise registreerimist PPA-lt või teeb seda alles pärast politsei või maksuameti kontrolli," ütles Kliimant.

Politsei korraldab ehitustel reide vastavalt riskihinnangutele, kuid Kliimant märkis, et sageli tehakse seda laekunud vihjete kontrollimiseks.

Loata töötajate arvu on raske kindlaks teha

Kõige silmapaistvam on võõrtööjõu kasutamine ehituses, teisena tõi Kliimant välja töötleva tööstuse, näiteks metallitööd.

"Pigem kasutatakse võõrtööjõudu valdkondades, kus puudub otsene kontakt kliendiga ning ei ole vaja kasutada suhtluses riigikeelt või ei ole vajalikud väga spetsiifilised erialased teadmised," tõdes ta.

Siseministeeriumi pressiosakonnast öeldi ERRile, et kuna need inimesed tulevad üle piiri Euroopa Liidu vaba liikumise alusel, on nende arvu raske kindlaks teha.

Kriminaalpolitsei pressiesindaja Olja Kivistik ütles, et PPA viib nii üksi kui koos maksuameti ja tööinspektsiooniga aastas läbi sadu kontrolltoiminguid ja menetlusi. Kui 2016. aastal registreeris politsei 199 töörändega seotud väärtegu, siis selle aasta novembri lõpuks on neid registreeritud juba üle 450.

Kokku Eestis loata töötavate tööliste hulgaks pakuvad eri ametkonnad tuhandet kuni paari tuhandet.

Kui sisserände piirarv on täis, saab välismaalasi vormistada ka lühiajalisele tööle ning ka sellise töötamise registreerimise arv on tõusnud: 2016. aastal sai politsei veidi alla 2000 taotluse, aga tänavu novembri lõpu seisuga on taotlusi tulnud juba 7700.

Valitsus kinnitas tuleva aasta kvoodi

Valitsuses heakskiidu saanud tuleva aasta sisserände piirarv reguleerib töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ega Jaapani kodanikud. Samuti ei kuulu sinna alla välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, või tulevad Eestisse õppima, õppejõuna tööle või teadustööd tegema. Ka ei kuulu piirarvu alla välismaalased, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Alates tänavusest aastast ei arvata sisserände piirarvu alla ka suurinvestoreid, iduettevõtjaid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajaid.

Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ega Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi.

Toimetaja: Karin Koppel



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: