Aivar Hundimägi: võõrtööjõuga seotud piiranguid tuleb hoopis leevendada ({{commentsTotal}})

Karistamise asemel tuleb võtta suund võõrtööjõule seatud piirangute leevendamisele, sest lõpptulemusel on see ühiskonnale kasulikum, leiab Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Siseminister Andres Anvelt soovib seadustada karmimad karistused ettevõtetele, kus kasutatakse ebaseaduslikku välistööjõudu. Trahvi määra soovitakse kümnekordistada, keelata illegaalse tööjõu kasutamisega vahele jäänud ettevõtjatel osalemine riigihangetel ning seada piirangud nende ettevõtete äritegevusele.

Minu hinnangul on probleemi asutud lahendama valest otsast. Karistamise asemel tuleb võtta suund võõrtööjõule seatud piirangute leevendamisele, sest lõpptulemusel on see ühiskonnale kasulikum.

Siseminister Anvelti sõnul on Eestis ebaseaduslikult tööl umbes 5000 välismaalast. Neile lisandub veel mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi tööloaga võõrtööjõud kolmandatest riikidest. Nende hulka on ettevõtjad samuti hinnanud umbes 5000 isikule. Viimaste näol on tegemist renditööjõuga. Neid ei saa pidada illegaalseks, kuid nende puhul on probleem see, et tööjõumaksud teenib Eesti asemel see Euroopa Liidu riik, mis on neid EL tööturule lubanud.

Seega on meil asjatundjate hinnangul erinevaid skeeme kasutades tööl kümme korda rohkem võõrtööjõudu kui seda näeb ette seadustesse kirjutatud sisserände piirarv, millega poliitikud ja valitsus üritavad võõrtööjõu kasutamist piirata ja reguleerida. 10 000 priiarvuvälist võõrtöölist on parim näide, et praegune kvoodisüsteem on ajast ja arust ning sellest tuleb loobuda.

Siseminister näeb lahendustena karistuste karmistamist, kuid selle asemel tuleks astuda samme, et need 10 000 kvoodivälist töötajat vormistatakse Eestis tööle ametlikult ja ausalt ning nendelt makstaks Eesti riigile ära kõik tööjõumaksud. Tegin väikese arvutuse: kui kõik need 10 000 kvoodivälist võõrtöölist saaksid Eesti keskmist palka ning neile makstavalt tasult laekuks maksud Eesti riigile, teeniks riik aastas täiendavat tulu 70 miljonit eurot.

Välistööjõu piirangute kaotamise vastased väidavad, et võõrtööjõuga kaasnevad mitmed riskid. Loomulikult on see nii, kuid neid riske ei aita kuidagi maandada silmaklappide pähetõmbamine, millega paistab praeguses koalitsioonis silma eeskätt IRL, kes pole olnud nõus piirarvu kaotamise või selle kvoodi suurendamisega.

Täna oleme olukorras, kus meil pole head infot siin oleva ja töötava 10 000 võõrtöötaja kohta ehk me ei saa ka nendega seotud riske edukalt maandada või juhtida. Lisaks jääb riigile saamata maksutulu. Seega olekski karistamise asemel mõistlikum praegust korda liberaliseerida.

Keskerakond ja sotsid ongi seda üritanud väikeste sammudega teha. Nii on otsustatud, et kvoodi alt tuuakse välja töötajad, kellele Eestis makstakse vähemalt kahekordset keskmist palka, ning ajutise töötamise võimalust pikendatakse üheksalt kuult aastale. need on küll vajalikud muudatused, aga ei ole piisavad, et Eesti ettevõtjaid vaevavat tööjõuprobleemi lahendada.

Esimese sammuna tuleks pikendada just ajutise töötamise võimalust. Selleks perioodiks võiks saada näiteks kaks aastat ehk maksimaalselt kaheks aastaks Eestisse tulevad kolmandatest riikidest pärit inimesed ei peaks minema piirarvu alla. Seda, et meile toodaks massiliselt madalapalgalisi inimesi, aitab vältida keskmise palga nõue – ehk võõrtööjõu palk peab olema vähemalt sektori keskmisest kõrgem.

Selle sammuga paralleelselt võiks riik kuulutada kindlasti perioodiks välja amnestia kõigile neile ettevõtjatele, kes praegu ebaseaduslikult võõrtööjõudu kasutavad. Näiteks kui ettevõtja vormistab kolme kuu jooksul võõrtöölised ametlikult ja korrektselt tööle, neid ei karistata.

Selliste sammude abil lööme mitu kärbest ühe hoobiga: esiteks saame parema ülevaate siin seni ebaseaduslikult töötavatest välismaalastest ning teisalt saab riik korrektselt tasutud tööjõumaksude abil täiendust ka riigieelarvesse. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: