„Eesti tööturg vajab tippspetsialistide oskusi – veelgi enam, võistleme tippspetsialistide tuleku eest kogu maailmaga. Seega on oluline nende Eestisse tulekut igakülgselt soodustada,“ märkis siseminister Andres Anvelt.

„Lühiajalise töötamise pikendamine seniselt üheksalt kuult ühe aastani võimaldab aga senisest paremini leevendada tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades. Samal ajal ei põhjusta lühiajaline töötamine muudatusi püsielanikkonna koosseisus,“ lisas ta. Lühiajaline töötamine ei ole ka praegu piirarvu all ja nii nagu varem, kehtib neile ka edaspidi Eesti keskmise palga maksmise nõue.

Valitsuse ettepanekuna on kavas sisse viia A2 tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on juba töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat.

Elamisloa pikendamise ajaks on välismaalane Eestis elanud viis aastat, mille jooksul tal on võimalik õppida eesti keelt nii riigi pakutavas kohanemisprogrammis kui ka iseseisvalt.

Piirarvu väliselt kuni 300 tippspetsialisti

2016. aastal anti piirarvu arvestusest välja jäävana elamisluba töötamiseks 150 tippspetsialistile ning 2017. aastal 176 tippspetsialistile.

Lühiajaline töötamine registreeriti 2016. aastal 125 tippspetsialistile ja 2017. aastal 221 tippspetsialistile.

Lühiajalise töötamise registreerinud tippspetsialistidest ja nende tööandjatest võivad tõenäoliselt olla vähemalt pooled huvitatud pikemaajalisest töösuhtest.

Arvestades viimaste aastate statistikat prognoosib siseministeerium, et piirarvu arvestuse väliselt saaks 2018. aastal tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslikult 300 tippspetsialisti.

Kuna lühiajalise töötamise registreerimise regulatsioon tippspetsialisti suhtes ei muutu, siis ei ole alust prognoosida selle olulist tõusu.

Siseministeerium sai ülesandeks välja töötada välismaalaste seaduse muudatused, et neljapäeval kokkulepitu esimesel võimalusel ellu viia.

Samal ajal jätkab sisserände regulatsiooni muutmiseks kokku kutsutud töörühm tööd pikaajaliste lahenduste väljatöötamiseks rändevaldkonnas.

Laiapõhjalisse töörühma kuuluvad erinevate ministeeriumite, ametite, tööandjate ja töötajate esindajad, samuti rändeeksperdid, rahvastiku- ja majandusteadlased.

Kuni seadusemuudatuste jõustumiseni kehtib praegune välismaalaste seaduse regulatsioon, mille kohaselt on 2018. aasta piirarv 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Sisserände piirarv reguleerib kolmandatest riikidest lähtuvat ettevõtlus- ja töörännet.

Töörühma peamised ettepanekud

Kompromiss, milleni sisserände töörühm 2017. aasta lõpus jõudis ja mille pinnalt siseministeerium nüüd seadusemuudatusi välja töötama hakkab, nägi ette, et sisserände piirarvu ei suurendata.

Küll aga arvatakse mingi osa rändest kvoodi alt välja. Töörühm tegi valitsusele ettepaneku pikendada lühiajalist töötamise ehk n-ö ajutist tööluba seniselt üheksalt kuult aastani.

Selle kõrvale tehakse teine kaheaastane ajutise töötamise vorm elamisloa alusel. Palgakriteerium on mõlema puhul Eesti keskmine brutopalk.

Mõlemas grupis on inimesed, kes tulevad Eestisse ajutiselt ega vaja spetsiaalset
integratsiooniprogrammi. Kvoodi alla jääb endiselt kuni viie aasta pikkune tähtajaline elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks.

Töörühm soovitas piirarvu alt välja jätta välismaalased, kellele tööandja on valmis maksma vähemalt 1,5-kordset keskmist brutopalka ning kelle puhul tööandja võimaldab kohanemisprogrammi baaskoolitusel ja eesti keele algtaseme koolitusel.

Kui tööandja korduvalt seda nõuet (kohanemisprogrammis osalemise võimaldamine) rikub, siis kaotab ta usaldusväärsuse ja rohkem piirarvu välist välistööjõudu tuua ei saa.

Tippspetsialisti palkamine jääb ettepaneku põhjal kvoodi alt välja, kui tööandja maksab talle 2-kordset keskmist brutopalka. Integratsiooninõuded sel juhul puuduvad.

Sisserände piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, pererände raames saabujad, rahvusvahelise kaitse saajad ja EL rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavad inimesed, õppima asujad, teadustöö tegijad ja õppejõud, elamisloa pikendamine.

Samuti ei kuulu praeguse regulatsiooni põhjal piirarvu alla iduettevõtete asutajad ja iduettevõtetesse tööle tulijad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asujad, suurinvestorid, USA ja Jaapani kodanikud.