Hambaravihüvitis tõuseb loodetud 50 euro asemel 40 euroni ({{commentsTotal}})

{{1513334880000 | amCalendar}}

Haigekassa nõukogu tänasel koosolekul otsustati, et uuel aastal kerkib täiskasvanute hambaravihüvitis praeguselt 30 eurolt 40 euroni, mis on kümne euro võrra vähem kui töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski tehtud algses ettepanekus.

Tänasel koosolekul lepiti põhimõtteliselt kokku haigekassa 2018. aasta eelarves ning pani paika lisanduva 34 miljoni euro jaotamine.

"Plaanime järgmisel aastal tuua 140 000 täiendavat ravijuhtu, kindlasti panustame laste ravisse," ütles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ajakirjanikele.

Haigekassa tuleva aasta eelarves on võrreldes tänavusega ette nähtud 140 000 täiendavat ravijuhtu, milleks on antud 34 miljonit eurot. Enim lisaraha suunatakse laste ravisse, sisehaiguste ravisse ning kardioloogiasse, mis saavad kõik ligi 5 miljoni eurot lisaraha.

Uuest aastast lisandub retseptiravimite ja haiglaravimite hulka 20 uut ravimit, mille eest tasub haigekassa 3 miljonit eurot. Olulisemad lisanduvad ravimid on müeloomi, eesnäärmekasvaja, neerukasvaja, rinnakasvaja, melanoomi ja silma- ja nahahaiguste vastu.

Järgmisel aastal saab haigekassa eelarvest täiendavat ravimihüvitist 125 000 inimest, milleks riik eraldab täiendavalt 3,4 miljonit eurot. Kui seni maksti ravimihüvitist alates 300-eurosest kulutusest aastas, siis edaspidi laieneb ravimihüvitis 100 euro piiri ületavatele kulutustele.

Täiskasvanute hambaravihüvitiseks saab tuleval aastal 40 eurot. Varasemalt oli teemaks hambaravihüvitise suurendamine 50 euroni.

Ossinovski märkis ühisel pressikonverentsil Laanega, et tema ettepanek oli tõsta 30 eurolt 50-le, ent Laane hinnagul ei mahu nii suur tõus eelarve prognoosi piiresse, mistõttu jäi tõus väiksemaks. Kas hüvitise suurenemine 50 euroni võiks aset leida ületuleval aastal, täna veel ei otsustatud. Suuremat, 85-eurost hüvitist hakkavad saama ka mitmete keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi väga vajalik (diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom).

Lisaks tasub haigekassa uuest aastast hambaarstidele osutatud teenuste eest 20 protsenti rohkem.

Põhjus, miks paljud hambaarstid siiani haigekassaga lepingut sõlmida ei ole soovinud, on selles, et haigekassa hinnakiri ei vasta hambaravivastuvõtuga kaasnevatele reaalsetele kuludele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me nüüdisajastasime hindasid selleks, et inimesed ei saaks vähem teenust, siis on loogiline, et ka teenuse hüvitatavat hinda me tõstame," ütles Laane.

Samuti muutub hambaproteeside kord ning edaspidi saab nende eest hüvitist ainult haigekassa lepingupartnerite juures. Hüvitis jääb samaks - 260 eurot kolme aasta peale, kuid haigekassa hakkab seda ise otse lepingupartneritele maksma ja inimene ei pea esialgu ise raha välja käima.

"Ja vastu me tahame saada hambraarstide käest, nad tulevad meiega lepingulisse suhtesse ja vastu tahame teada, kui palju see protees tegelikult maksma läks. Selle statistika põhjal saame otsustada edaspidi, et võib-olla seda 260 eurot peab muutma ja ma arvan, et mitte allapoole, vaid seda numbrit peaks ülespoole korrigeerima," selgitas Laane.

Toimetaja: Merili Nael, Elo Ellermaa

Allikas: BNS-ERR



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: