Läti politseis on tõsine kaadrinappus, Riias on täitmata 500 ametikohta ({{commentsTotal}})

Läti politseinikud.
Läti politseinikud. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Läti televisiooni uuriva ajakirjanduse saatest "De Facto" tõi pühapäeval välja, et Läti politseil on üha raskem uusi politseinikke palgata ning eriti keeruline olevat olukord pealinn Riias.

Hetkel on Läti politseis täitmata 800 ametikohta, 500 neist Riias, vahendas Läti ringhääling.

Näiteks Latgales pole aga viimase kolme kuu jooksul õnnestunud tööle võtta ühtegi uut politseinikku ning politsei statistika kohaselt läheb olukord üle kogu riigi iga aastaga keerulisemaks.

Kui 2012. aastal oli Riia piirkonnas täitmata ametikohti 12 protsenti, siis nüüd on see näitaja kerkinud 17 protsendini. Käesoleval aastal jääb riigis täitmata 11,4 protsenti vajalikest ametikohtadest.

Täitmata ametikohad ning selle näitaja erinevus regiooniti mõjutab oluliselt ka praegu ametis olevate politseinike töökoormust. Näiteks Latgales on iga uurija vastutusel keskmiselt umbes 130 kriminaalasja, kuid Riias Kurzeme rajoonis peab üks uurija saama hakkama kuni 500 juhtumiga.

Kõige raskem on palgata neid politseinikke, kelle ülesanne on avaliku korra tagamine. Liikluspolitseis on näiteks kolmandik ametikohtadest täitmata.

Kõrged politseiametnikud on olukorda kommenteerides öelnud, et aastas kandideerib politseinikuks umbes 900 inimest, kuid kõik nad ei vasta vajalikele kriteeriumidele, sealhulgas tekib probleeme füüsiliste katsete läbimisel. Samuti olevat hetkel palgad relvajõududes kõrgemad ning paljud potentsiaalsed politseinikud lähevad hoopis sinna tööle.

Kuigi osa politsei ametikohtade täitmisega probleeme Läti politseis on eksisteerinud juba 1990. aastatest, on viimasel ajal kaadrinappusele kaasa aidanud 2008. aasta finantskriis, mille ajal leidsid aset palgakärped ning piirati ületundide tegemist.

Praegu loodab Läti politsei, et EL-i struktuurifondide abil õnnestub töötingimusi parandada ning ametkondliku arendustöö tagajärjel suudetakse ka politseinikuks hakkamine noortele atraktiivsemaks muuta.

Toimetaja: Laur Viirand



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: