Yle: Soomes skandaali tekitanud luureinfo on Rootsis avalik
Soomes puhkes skandaal ning algatati kriminaalmenetlus seoses laupäeval ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud artikliga, mis rääkis relvajõudude signaalluure keskusest ja kus oli kasutatud ka kaitseväest lekkinud salajasi dokumente. Samas on näiteks suurem osa informatsioonist, mis Soomes on salastatud, Rootsi sarnase asutuse puhul üsnagi avalik, nendib ringhääling Yle.
Jyväskylä lähistel Tikkakoskis asuva signaalluure asutuse Viestikoekeskus on ajalehe Helsingin Sanomat artikli kohaselt äärmisel salastatud ning ametnikud isegi ei soovi sel teemal kommentaare jagada. Yle kirjutab aga oma artiklis, et sarnane Rootsi ametkond Försvarets radioanstalt (FRA) on oma tööst regulaarselt ja avalikult teavitanud.
Sisuliselt on FRA veebilehel avalikult üleval suurem osa informatsioonist, mida Helsingin Sanomat Soome keskuse kohta kirjutas, ja isegi veel rohkem andmeid.
FRA asub Lovö saarel Stockholmi lähistel ning selle aadress on Rörbyvägen 20, 178 93 Drottningholm. Kui keegi soovib keskust külastada, tuleb sellest ette teada anda ning võtta kaasa isikut tõendav dokument, seisab FRA veebilehel.
Keskusesse küll igaüks ei pääse, kuid selle juures asub luuremuuseum, mis on kõigile avatud. Samuti on Rootsi meedias ilmunud hulk artikleid ja reportaaže, mille raames on ajakirjanikud keskuses käinud ja sealset tööd kajastanud.
Samuti kirjeldatakse veebilehel, milline on 800 töötajaga FRA struktuur - neli osakonda, mis tegelevad vastavalt signaalluure, küberkaitse, tehnoloogia ning toetavate tegevustega. Lisaks antakse põhjalik ülevaade keskuse tööst, sellest, kuidas ja kes asutuse üle järelevalvet teostavad, ning kuidas Rootsis on luuretegevuses tagatud kodanike privaatsuse kaitse.
Soome puhul on aga rangelt salastatud nii keskuse asukoht, asutuse struktuur, töötajate arv ja mitmed muud detailid, mis on Rootsi keskuse puhul avalikult teada.
Ylele intervjuu andnud Rootsi riigikaitse kõrgkooli õppejõud Tomas Ries nentis, et Soome ja Rootsi luureametnike avalik kommunikatsioon on väga erinev. Ka FRA sisuline põhitöö on salastatud, kuid oma tegemistest antakse avalikkusele samal ajal ka aru.
Samas pole see alati nii olnud - 1960. aastate lõpus oli ka FRA tegevus suure saladuskatte all.
Ries leiab, et Soomega sarnane andmeleke praegu Rootsis sellist skandaali ei tekitaks, sest luuretegevuse ulatust puudutav debatt oli juba ära kümmekond aastat tagasi, kui FRA sai õiguse jälgida ka tsiviilkommunikatsiooni.
Toimetaja: Laur Viirand
