"Ringvaate" stuudios kommenteerisid teemat Soome Instituudi programmijuht Anna Laine ja Soome saatkonna pressiesindaja Hannele Valkeeniemi. Video on lisatud artiklile!

Ajakirjanik Laura Halmineni kodu käis läbi otsimas neli politseinikku, kes viisid kaasa tema telefoni, töötelefoni, Halmineni arvuti, tahvelarvuti ja mäluseadmeid.

Politsei põhjendas läbiotsimist julgeolekusaladuse avaldamisega. Kohtumäärust neil läbiotsimise tarvis ei olnud, teatas Helsingin Sanomat. Läbiotsimisega ei saanud politsei sõnul viivitada, sest oli alust kahtlustada ohtu, et olulist tõendusmaterjali ollakse hävitamas.

Helsingin Sanomate peatoimetaja Kaius Niemi avaldas pühapäeval avaliku pöördumise, milles kaitses toimetuse õigust iseseisvalt otsuseid teha, kuid möönis, et vaidlusaluse artikli avaldamine oleks pidanud olema paremini põhjendatud.

Läbiotsimist peavad ebatavaliseks juhtumiks nii Soome ajakirjanike liit kui ka väljaannete peatoimetajad. Peatoimetajate hinnangut kajastas ka ringhääling Yle.

President Sauli Niinistö nimetas Helsingin Sanomate kätte jõudnud salajaste dokumentide leket tõsiseks julgeolekuriskiks. Niinistö ütles laupäeval tehtud tavatus avalduses, et vahejuhtumiga seoses on algatatud kriminaaluurimine.

President märkis, et kõrgeima salastatuseastmega dokumentide sisu avalikuks tulemine on Soome julgeoleku seisukohalt kriitiline ja võib tekitada tõsist kahju.

Esmaspäeval ütles president Niinistö ajalehele Helsingin Sanomat, et ta ei usu, et juhtum Soome-Vene suhteid märkimisväärselt mõjutab. Küll aga peab ta peamiseks probleemiks seda, et Soome usaldusväärsus partnerite silmis kannatada ei saaks.

Samas nentis Helsingin Sanomat, et juhtum on Vene meedias palju tähelepanu pälvinud.

Kaitseminister Jussi Niinistö märkis, et luuredokumentide leke on alati tõsine juhtum, sest neis sisalduv info on konfidentsiaalne.

Soome parlamendi riigikaitse komitee aseesimees Mika Kari peab andmeleket tõsiseks probleemiks.

"Andmed tunduvad olema mitme aasta tagusest ajast. Tavaliselt seda tüüpi dokumendid, mis on salajased või eriti salajased, ei aegu, või kui aeguvad, siis need avaldatakse ametnike kaudu. Loomulikult on selliseid asju, mis ei aegu ka aastakümnetega," sõnas ta.

Kari sõnul on vahejuhtum Soome jaoks ebameeldiv.

"Andmevahetus riikide vahel põhineb usaldusel ja kui see usaldus mõraneb, on alati võimalik, et sellel on mõju ka Soome huvidele. Selline andmete lekitamine on alati Soome huvide nõrgendamine," lisas ta.

Komitee esimees Ilkka Kanerva märkis, et salastatud dokumentide lekkimine on tõsine asi, mis peab lisaks kriminaaluurimisele viima ka muudatustele selles, kuidas selliseid dokumente kübermaailmas paremini turvata.

Kanerva sõnul mõjutab andmeleke ka arutelusid uue luureseadusandluse üle.

Ka siseminister Paula Risikko märkis, et andmelekke näol on tegu väga tõsise juhtumiga, millel võib olla edaspidine mõju ka luuretegevust puudutavatele seadustele.

Peaminister Juha Sipilä hetkel otsest seost lähiajaks kavandatud seadusemuudatustega ei näe. Sipilä sõnul koguneb valitsus juhtunut arutama teisipäeval.

Ajaleht Helsingin Sanomat avaldas laupäeval pika artikli, mis käsitles kaitseväe luuretegevust. Artiklis kasutati salastatud dokumente erinevatest aastatest, näiteks 2010. ja 2014. aastast.

Ajaleht kirjutas muu hulgas, et Jyväskylas asuv signaalluure keskus tunneb huvi kõige Venemaaga seonduva vastu. Üks muret tekitanud Vene projekt oli Läänemere põhjas Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi kulgev gaasitorustik Nord Stream.