Soome politsei otsis sõjaväeluure andmelekke tõttu läbi ajakirjaniku kodu ({{commentsTotal}})

{{1513581000000 | amCalendar}}
Foto: YLE

Soome keskkriminaalpolitsei otsis pühapäeva õhtul läbi riigisaladuse staatuses dokumentide põhjal sõjaväeluure tegevusest pikema kirjutise avaldanud ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjaniku kodu.

"Ringvaate" stuudios kommenteerisid teemat Soome Instituudi programmijuht Anna Laine ja Soome saatkonna pressiesindaja Hannele Valkeeniemi. Video on lisatud artiklile!

Ajakirjanik Laura Halmineni kodu käis läbi otsimas neli politseinikku, kes viisid kaasa tema telefoni, töötelefoni, Halmineni arvuti, tahvelarvuti ja mäluseadmeid.

Politsei põhjendas läbiotsimist julgeolekusaladuse avaldamisega. Kohtumäärust neil läbiotsimise tarvis ei olnud, teatas Helsingin Sanomat. Läbiotsimisega ei saanud politsei sõnul viivitada, sest oli alust kahtlustada ohtu, et olulist tõendusmaterjali ollakse hävitamas.

Helsingin Sanomate peatoimetaja Kaius Niemi avaldas pühapäeval avaliku pöördumise, milles kaitses toimetuse õigust iseseisvalt otsuseid teha, kuid möönis, et vaidlusaluse artikli avaldamine oleks pidanud olema paremini põhjendatud.

Läbiotsimist peavad ebatavaliseks juhtumiks nii Soome ajakirjanike liit kui ka väljaannete peatoimetajad. Peatoimetajate hinnangut kajastas ka ringhääling Yle.

President Sauli Niinistö nimetas Helsingin Sanomate kätte jõudnud salajaste dokumentide leket tõsiseks julgeolekuriskiks. Niinistö ütles laupäeval tehtud tavatus avalduses, et vahejuhtumiga seoses on algatatud kriminaaluurimine.

President märkis, et kõrgeima salastatuseastmega dokumentide sisu avalikuks tulemine on Soome julgeoleku seisukohalt kriitiline ja võib tekitada tõsist kahju.

Esmaspäeval ütles president Niinistö ajalehele Helsingin Sanomat, et ta ei usu, et juhtum Soome-Vene suhteid märkimisväärselt mõjutab. Küll aga peab ta peamiseks probleemiks seda, et Soome usaldusväärsus partnerite silmis kannatada ei saaks.

Samas nentis Helsingin Sanomat, et juhtum on Vene meedias palju tähelepanu pälvinud.

Kaitseminister Jussi Niinistö märkis, et luuredokumentide leke on alati tõsine juhtum, sest neis sisalduv info on konfidentsiaalne.

Soome parlamendi riigikaitse komitee aseesimees Mika Kari peab andmeleket tõsiseks probleemiks.

"Andmed tunduvad olema mitme aasta tagusest ajast. Tavaliselt seda tüüpi dokumendid, mis on salajased või eriti salajased, ei aegu, või kui aeguvad, siis need avaldatakse ametnike kaudu. Loomulikult on selliseid asju, mis ei aegu ka aastakümnetega," sõnas ta.

Kari sõnul on vahejuhtum Soome jaoks ebameeldiv.

"Andmevahetus riikide vahel põhineb usaldusel ja kui see usaldus mõraneb, on alati võimalik, et sellel on mõju ka Soome huvidele. Selline andmete lekitamine on alati Soome huvide nõrgendamine," lisas ta.

Komitee esimees Ilkka Kanerva märkis, et salastatud dokumentide lekkimine on tõsine asi, mis peab lisaks kriminaaluurimisele viima ka muudatustele selles, kuidas selliseid dokumente kübermaailmas paremini turvata.

Kanerva sõnul mõjutab andmeleke ka arutelusid uue luureseadusandluse üle.

Ka siseminister Paula Risikko märkis, et andmelekke näol on tegu väga tõsise juhtumiga, millel võib olla edaspidine mõju ka luuretegevust puudutavatele seadustele.

Peaminister Juha Sipilä hetkel otsest seost lähiajaks kavandatud seadusemuudatustega ei näe. Sipilä sõnul koguneb valitsus juhtunut arutama teisipäeval.

Ajaleht Helsingin Sanomat avaldas laupäeval pika artikli, mis käsitles kaitseväe luuretegevust. Artiklis kasutati salastatud dokumente erinevatest aastatest, näiteks 2010. ja 2014. aastast.

Ajaleht kirjutas muu hulgas, et Jyväskylas asuv signaalluure keskus tunneb huvi kõige Venemaaga seonduva vastu. Üks muret tekitanud Vene projekt oli Läänemere põhjas Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi kulgev gaasitorustik Nord Stream. 

Allikas: ERR, STT-BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: