„Urmas, Jeruusalemma staatuse kohta on olemas ELi ühispositsioon. Loe 14.12 [EL] Ülemkogu järeldusi ja [välisministrite nõukogu] VN järeldusi aegadest, kui Sa ise välisminister olid, võiksid mäletada. Kauaaegne ja põhjendatud positsioon. Ega siis näiteks britid esmaspäeval [ÜRO] Julgeolekunõukogus lihtsalt kiusu pärast egiptlaste reso[lutsiooni] poolt hääletanud, teades, et tuleb USA veto. Võinuks ju ka erapooletuks jääda, brexit ja mis kõik veel. Ma ei oska ega saa paremini seletada. Kahju, et nii, rahuloluks pole muidugi kellelgi põhjust,“ kirjutas Teesalu vastuseks eksminister Paetile.

Paet ei jätnud: „Ei olnud eilsel hääletusel ÜROs mingit ELi ühist positsiooni ja käitumist. Nii nagu samal teemal varasemaltki. Selles kontekstis oleks Eesti võinud oma varasemat joont hoida.“

Teesalu omakorda: „Loogikaviga. See, et mõni sõidab 90 alas 110-ga, ei tähenda, et reeglit pole.“

Jälle Paet: „Loogikaviga on koos Põhja-Korea, Süüria, Iraani, Venemaa, Valgevene jne meie olulise liitlase vastu hääletada asjas, mis polnud sugugi vajalik.“

Sekkus Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski: „Märkasin, et USAd toetas ühe vähese riigina ka Nauru. See on nagu Muna-Ott Rehepapist. Nauru on ka üks väheseid riike, mis tunnustanud Lõuna-Osseetiat. Kui aga pappi tuleb, siis miks mitte tunnustada.“

Vahepeal reageeris Paet: „Välisministeerium on sellel tundlikul teemal hääletustel olnud varasemalt erapooletu. Kõiki asjaolusid arvestades. Nüüd on aga toimunud muudatus.“

Teesalu ilmutas kannatlikkust: „Välispoliitika on oluliselt nüansseeritum. Jeruusalemma staatuse küsimus on [Lähis-Ida rahuprotsessi] MEPP kontekstis põhimõttelist laadi, mitte aga klassikaline, n-ö tundlik flip-flop küsimus. Euroopa positsiooni loe kasvõi [EL] Ülemkogu k.a. 14. detsembri järeldustest ja selles viidatud kõikidest varasematest. Neid ei ole ülearu palju, aga need on vägagi selged. See oli ka põhjus, miks esmaspäeval [ÜRO] Julgeolekunõukogus oli hääletustulemus samasuguse teksti üle vahekorraga 14 poolt (sh UK, IT, FR) vs 1 veto (US). US poolt ootaks rahvusvaheline üldsus siiski kaualubatud Lähis-Ida rahuplaani, mis ühendaks selle (või vähemalt samameelse osa sellest) uue initsiatiivi taha. See nõuaks mõnevõrra teistsugust diplomaatilist jõupingutust. Ilma US konstruktiivse juhtrollita ei toimu Lähis-Ida rahuprotsessis mingit positiivset muutust. Kas me teame, et Jeruusalemma otsus on osa sellest, või on see osa millestki muust? Sellele küsimusele hetkel vastust ei ole.“

Endine välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekamp küsis: „Ehk oli siin määrava tähtsusega Eesti püüd saada valituks ÜRO julgeolekunõukogu järgmisesse koosseisu...“ Ja hiljem lisas: „Ilmselt see polnud otsustav tegur, ent arvatavasti siiski osa rehkendusest.“

Paet vastas talle: „Kui see nii oli, siis oli kehv rehkendus, kuigi ma ei pea seda tõenäoliseks. Pigem tuli see teistest maitse-eelistustest.“

Nüüd nõustus ka Paul Teesalu: „See ei olnud osa meie rehkendusest, kuigi Rumeenia rehkenduse osa see nüüd paratamatult on.“

Rumeenia, kes on Eesti konkurent ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme kohale, jäi eilsel Peaassamblee Jeruusalemma-hääletusel koos viie EL riigiga erapooletuks ega astunud USA vastu.

Tekstis kasutatud riikide lühendid: US – Ameerika Ühendriigid, UK – Suurbritannia, IT – Itaalia, FR – Prantsusmaa.