Solman tervitas Iisraeli Ida-Jeruusalemma okupeerimise tähtpäeva puhul

Rahvastikuminister Riina Solman saatis Iisraelile tervituse Jeruusalemma päeva puhul, millega juudiriik tähistab linna idaosa okupeerimist 1967. aastal. Eesti koos teiste Euroopa Liidu riikidega ei tunnusta Iisraeli okupatsiooni, mis toimus Kuuepäevase sõja käigus.
"Euroopa erinevate parlamentide Iisraeli liitlaste ühenduste liikmetena soovime õnnitleda Iisraeli Jeruusalemma päeva puhul, mida tänavu tähistatakse 21. mail ja mis märgib Jeruusalemma taasühendamist Iisraeli kontrolli alla Kuuepäevases sõjas," seisab kirjas, millega minister Solman ühines.
"Tervitamine tähtpäeval on viisakusavaldus. Sealjuures teavitasin tervitamisest välisministrit ja siseministeeriumi välissuhteid," ütles Solman teisipäeval ERR-ile. Solman rõhutas, et ühines tervitusega eraisikuna ning sarnaselt on käitunud ka teised Eesti poliitikud.
Solman sai tänuks Iisraeli presidendilt Reuven Rivlinilt kirja, mille riigipea ütleb, et hindab kõrgelt Eesti ministri õnnitlust Jeruusalemma taasühendamise puhul ning lisab, et see on Iisraeli rahvale "nii tähendusrikas".
Teised õnnitluskirjale allakirjutanud olid Iisraeli presidendi vastuse adressaatide põhjal eri riikide parlamendisaadikud.
Välisministeeriumi pressiesindaja ütles ERR-ile, et Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, ei tunnusta Iisraeli 1967. aasta okupatsiooni. "Euroopa Liidu ühine positsiooni selles küsimuses on viimati kinnitatud (välissuhete - toim.) Nõukogu järeldustes 2016. aasta jaanuaris," lisas ministeeriumi pressiesindaja.
Üks viimaseid kordi, kus Eesti oma positsiooni väljendas, oli 2017. aasta detsembris ÜRO Peaassambleel peetud hääletusel, kui toetas sarnaselt mitmete teiste Euroopa riikidega resolutsiooni, milles soovitati eirata Ameerika Ühendriikide otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja mitte viia oma saatkondi Jeruusalemma. Sel ajal oli Jüri Ratase esimeses valtsuses välisminister sotsiaaldemokraat Sven Mikser.
Iisrael vallutas 1967. aasta Kuuepäevases sõjas muude territooriumide kõrval ka seni Jordaania valduses olnud Ida-Jeruusalemma, sealhulgas selle vanalinna, kus asuvad mitmed olulised religioossed objektid.
Jeruusalemma päev on Iisraelis riiklik tähtpäev ja riigi usujuhid on selle kuulutanud ka religioosseks pühaks, kuna vallutusega läks juutide valdusse Nutumüür, mida peetakse osaks kuningas Saalomoni kunagisest templist. Samas ei ole Jeruusalemma päev Iisraeli kõige tähtsamate riigipühade hulgas.
Toimetaja: Mait Ots