Eesti poolthääl ÜRO-s jagab poliitikud eri leeridesse ({{commentsTotal}})

{{1513941540000 | amCalendar}}
Foto: ERR/Rain Kooli

Varem välisministeeriumis töötanud Eesti praegused parlamendipoliitikud hindavad erinevalt Eesti poolthäält neljapäeval ÜRO Peaassamblee erakorralisel istungil vastu võetud resolutsioonile, milles soovitati eirata USA presidendi Donald Trumpi otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.

Kauaaegne välisminister aastatel 2005-2014, nüüdne Euroopa Parlamendi saadik, reformierakondlane Urmas Paet kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti „hääletuspositsioon oli viga“ ning kuna Euroopa Liidu ühisseisukohta ei tekkinud, oleks me pidanud hääletama nagu näiteks Läti või Kanada. „Selles väga tundlikus küsimuses oleks Eestil olnud targem olla erapooletu hääle andnute seas. Ja see olnuks igati tasakaalukas positsioon ka pikemas vaates,“ kirjutas Paet.

Kallas: neutraalsus olnuks mõistlikum

Siim Kallas, välisminister aastatel 1995-1996, nüüdne Reformierakonna auesimees ja Viimsi vallavanem, ütles esimese kiire kommentaarina: „Hea, kui selliseid valikuid Eestil üldse ei oleks.“

Tema eelistanuks, kui Euroopa Liit hääletanuks ÜRO Peaassamblee erakorralisel istungil üksmeelselt. Seda ei juhtunud, sest kuus EL-i riiki – Läti, Poola, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi ja Ungari – jäid erapooletuks ega astunud USA vastu.

„Ausalt öeldes minus isiklikult ei tekita vastuseisu Jeruusalemma tunnustamine Iisraeli pealinnana,“ sõnas Kallas. „Aga ÜRO-s oleks Eestil olnud mõistlikum jääda neutraalseks. Toetada USA ühepoolset otsust olnuks ka palju olnud.“

Mart Helme: rumal otsus

Sama meelt on EKRE esimees, suursaadik Mart Helme, kes nimetas Eesti poolthäält Jeruusalemma-resolutsioonile „rumalaks otsuseks“.

„Eesti langetas Eesti julgeolekut kahjustava otsuse, samal ajal kui Euroopa Liidus säilitas rida riike kaine meele ja nad jäid ÜRO-s erapooletuks,“ ütles Helme, endine välisministeeriumi asekantsler ja Eesti suursaadik Venemaal. „Oleksime pidanud loobuma võimalusest Ühendriikidele haiget teha.“

Tema sõnul on USA ainus riik, mis reaalselt suudab Eesti ja siinse piirkonna julgeolekut tagada. „Ei taha uskuda, et USA tõmbab oma raha välja näiteks Ämari lennubaasist, see on neile ja NATO-le selleks liiga oluline objekt, kuid kusagil mujal...“ ei välistanud Helme ka USA võimalikke vastusamme Eesti ÜRO hääletuse eest. Ametlik Washington hoiatas, et jälgib ÜRO hääletust tähelepanelikult ja USA vastu hääletanuid võivad tabada tagajärjed.

„Meie vasakpoolne, ainult Berliini ja Brüsseli suhu vaatav valitsus ei ole loobunud president Trumpi halvustamisest. Võiksime tooni maha võtta ja kasutada võimalust vait olla,“ arvas Helme.

Pentus-Rosimannus: ühepoolsed sammud Lähis-Ida ei aita

Ent endise välisministri ja nüüdse riigikogu väliskomisjoni aseesimehe, reformierakondlase Keit Pentus-Rosimannuse sõnul teevad pahatahtliku lihtsustuse inimesed, kes üritavad näidata eilset hääletust USA poolt või vastu olemisena.

„Hääletus, mis lõppes 128:9:35, ei käinud selle üle. Põhiküsimus on, kas üksikute, ühepoolsete ootamatute käikudega on võimalik olukorda Lähis-Idas parandada või ainult pingelisemaks muuta. Kas selline ühepoolne deklaratsioon muudab olukorda stabiilsemaks või kahjustab rahuprotsessi?“ küsis Pentus-Rosimannus, välisminister aastatel 2014-2015.

„Piirkond on ääretult tundlik ja ega ilmaasjata ole rahvusvahelises õiguses juba 1980ndal kokku lepitud, et ühepoolseid Jeruusalemma staatust muuta üritavaid avanguid ei tehta. Ükskõik, kummalt poolt või kelle poolt. See on olnud läbi aastate ka Euroopa Liidu ja Eesti positsioon ja nii hääletasid ka kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid Julgeolekunõukogus, 100-protsendiliselt.“

Pentus-Rosimannuse sõnul tekkinuks ilmselt teine olukord, kui Jeruusalemma küsimus olnuks osa laiemast läbimõeldud Lähis-Ida rahuplaanist, millega president Trump luba Lähis-Ida visiidil välja tulla.

„USA roll kogu rahuprotsessis on ääretult oluline. Sisulise juhtrolli võtmine, tervikliku initsiatiiviga väljatulek aitaks protsessiga edasi liikuda,“ ütles ta ning lisas: „Õppetund on, et USA ja Euroopa Liidu omavaheline koordinatsioon ja eelnev sisuline läbiarutamine võiks olla palju parem.“

Ratas: eilne hääletus suhteid USA-ga ei kahjusta

Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et Euroopa Liidu ja USA ning Eesti ja USA suhted on tihedad, konstruktiivsed ning väga head. „Usun, et eilne hääletus ei kahjusta neid suhteid.”

Ratase sõnul hääletas Eesti eile ÜRO-s tuginedes rahvusvahelisele õigusele ning Euroopa Liidu pikaajalisele seisukohale, milleks on kahe riigiga lahendus Iisraeli ja Palestiina konfliktis. „Jeruusalemma staatuse küsimus on osa sellest lahendusest ning see tuleb saavutada läbirääkimiste teel. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on meile ühtlasi oluline hoida Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas võimalikult ühtset joont.”

Peaministri väitel on praeguses olukorras vajalik, et USA president Donald Trump järgib Lähis-Ida visiidi ajal antud sõnumit ning USA võtab rahuprotsessis juhirolli. Ilma selleta on Lähis-Idas rahu saavutamine äärmiselt keeruline, nentis Ratas.

„Eesti soovib siinkohal kindlasti teha USA-ga koostööd, sest Eesti, Euroopa Liidu ja USA eesmärk on ühine – rahu Lähis-Idas."

Seeder: suurima liitlase vastu pole mõistlik hääletada

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Eesti ei oleks tohtinud ÜRO-s hääletada Jeruusalemma küsimuses USA vastu.

"Meile ei pruugi meeldida mõni USA poliitik või üksikud väljaöeldud avaldused, aga USA on olnud järjepidevalt enam kui poole sajandi jooksul Eesti kindlaim ja tähtsaim liitlane," kommenteeris Seeder.

"USA ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt ja toetas meie vabaduspüüdlusi. USA endise presidendi Ronald Reagani poolt juhitud ja võidetud külm sõda lõi eeldused Eesti taasiisesesvumiseks," lisas ta.

Seeder märkis, et Eesti tõhustab koostööd NATO-ga ning USA on NATO juhtriigina Eesti iseseisvuse kindlaim tagaja. Eesti käitumine hääletusel oli tema hinnangul arusaamatu.

"Olukorras, kus USA oli oma võimalikele liitlastele selgelt väljendanud oma soovi ÜRO resolutsiooni hääletuse osas, oli Eesti käitumine arusaamatu. Enne hääletust oli teada, et Euroopa riigid ei hääleta ühtselt. Seega oli Eestil võimalus mitte USA vastu hääletada," selgitas Seeder.

Enda sõnul palus Seeder Reinsalul teha ettepanek jääda hääletusel erapooletuks või sellel mitte osaleda.

"Nüüd on Eesti poliitikutel ja diplomaatidel tööd, et hoida suhteid meie tähtsaima liitlasega julgeoleku tagamisel."

Hanso: iga otsust oleks kritiseeritud

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) ütles, et Eestit oleks iga otsuse puhul keegi ikka kritiseerinud.

"Kui me mõtleme Eesti ja USA suhete peale, küllap on neid asju veel, kus me ei näe igat asja samamoodi - kliima teemad või varem surmanuhtluse teema. Me konsulteerisime oma Euroopa liitlastega selles küsimuses, nii et selles mõttes ma arvan küll, et kindlasti ei saa seda valeks pidada. Ükskõik, mis otsuse me oleks teinud, keegi oleks meid selle eest ikka kritiseerinud," rääkis Hanso "Aktuaalsele kaamerale".

Teadur: lähiajal pole suhete halvenemist oodata

Kaitseuuringute Keskuse teadur Eerik Marmei ütles "Aktuaalsele kaamerale", et lähiajal pole oodata suhete halvenemist USA ja Eesti vahel.

"Kui me vaatame ka viimase aasta arenguid Eesti ja USA suhetes president Trumpi ajal, siis ma ei näe küll ühtegi sellist negatiivset momenti, mille tõttu võiks nüüd ka öelda, et see konkreetne hääletus ÜRO-s kuidagi võiks neid suhteid kahjustada," ütles ta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: