Õllemüügi osakaal Läti piiril lööb euroliidu piirikaubanduses rekordeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ka Läti kaubamärgiga õlled ostab piiripoodidest ära eestlane, kinnitavad õlletöösturid.
Ka Läti kaubamärgiga õlled ostab piiripoodidest ära eestlane, kinnitavad õlletöösturid. Autor/allikas: ERR

Valitsuse aktsiisipoliitika tulemusel on kuu-kuult piirikaubandus hoogustunud, nii et alates novembrist kompab õllemüük Läti piiril juba euroliidu piirikaubanduse rekordit.

Eesti õlletootjate täpsed tänavused tootmismahud ja ka müügijaotus koduturul ning piirikaubanduses selguvad jaanuaris, kuid juba 11 kuu andmetele tuginedes on õlletootjate sõnul võimalik välja tuua trend, et 2016. aastal alanud ja tänavu väga kiirelt kasvanud piirikaubanduse mõju on tootmis- ja müügimahtude seisukohalt lühiajalises perspektiivis nende vaatevinklist positiivne. 

See tähendab, et piirikaubandus kompenseerib ja isegi ületab Eesti turul kahanevat müüki. Teisisõnu: vastupidi loodetule ei ole eestlased aktsiisitõusude mõjul vähem alkoholi tarbima hakanud, vaid ostavad selle lihtsalt Lätist, ja pisut enamgi.

"Minu subjektiivsel hinnangul tarbib ka piiripoest alkoholi kaasa ostev inimene rohkem, kui ta seda muidu teeks ning seeläbi on kõrvuti eelarvetulude vähenemisega piirikaubanduse tekkel negatiivne mõju ka rahvatervisele. Samale võimalikule arengule on viidanud ka iga-aastast alkoholitarbimise uuringut läbi viiv konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing," ütles ERR-ile Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

A. Le Coqi õlletehase juhatuse liige Tarmo Noop kinnitas, et piirikaubandus on tõelise hoo sisse saanud selle aasta teises pooles, alistades ka senise Euroopa Liidu piirikaubanduse absoluutse rekordi.

"Novembris tegime 40 protsenti meie Eesti müügist Läti piiril. See on kindlasti absoluutne Euroopa Liidu piirikaubanduse rekord, ükski teine riik ei müü nii palju naaberriigi kaudu oma rahvale õlut," ütles Noop ERR-ile Olvi grupi Eesti ja Läti tehaste ehk A. Le Coqi ja Cesu Aluse piirimüügi osakaalu kommenteerides.

"Senist rekordit hoidis Taani-Saksa piir, kus kunagi taanalsed ostsid Saksamaalt ligi 40 protsenti õllest, praegu on see ligi kolmandik," lisas Noop.

Saku õlletehas raporteeris oma novembrikuu õllemüügi osakaaluks Läti piiril 30 protsenti, samasse suurusjärku kujuneb ka detsembrikuu müük. Seega saab Eesti õlletootjate piirikaubanduse osakaaluks arvestada jämedalt 35 protsenti.

Eesti jaeturul müüdi möödunud aastal 79 miljonit liitrit õlut ning viimased kolm-neli aastat on see maht stabiilselt kolme kuni viie protsendi vahemikus vähenenud. Tänavu näitab aga Eesti sisemaine tarbimine märksa suuremat kukkumist, aastane languse prognoos on ca 11 miljonit liitrit ehk tavapärase marginaalse kahanemise asemel kolm kuni neli korda enam ehk ligi 15 protsenti.

Kui nüüd vaadata, palju eestlased Läti piirilt alkoholi ostavad, saabki selgeks, et see vähenemine ei iseloomusta joomise kahanemist: tänavuseks piirikaubanduse mahuks prognoositakse seniste tulemuste põhjal vähemalt 18 miljonit liitrit. Kõik täiendavad seitse miljonit ei tähenda muidugi seda, et see oleks üks-ühele Eesti õlu ja Eesti ostjad, ent suurem osa sellest küll, julgevad õlletootjad väita.

"Seega võib öelda, et tootja poolt vaadates oleme hetkel müügimahtude osas piirikaubanduse näol nö "plussis". Ehkki kõik Lätist soetatav õlu pole ainult Eesti tootjate toodang, kuid inimeste esimene eelistus on ikkagi tuttavad brändid ja tooted," kinnitas ka Saku juht Jaan Härms.

Tänavu esimese üheksa kuuga müüdi Läti piiril näiteks juba 12,5 miljonit liitrit õlut, kinnitavad õlletootjate liidu andmed. Seejuures konjunktuuriinstituut ei hinnanud varem õlut kuigi atraktiivseks piirikaubanduse artikliks, kuivõrd kangel alkoholil tulevad selle kõrge nominaalse maksumuse tõttu hinnaerinevused selgemalt esile.

Veel esimesel poolaastal ostsid eestlased Läti piiripoodidest umbes 15 protsenti õllest, ent uued rekordid sünnivad igal kuul.

"Arvan, et detsembris teeme uue rekordi. Piirikauplejad ise on öelnud, et igal nädalavahetusel on jälle absoluutne rekord löödud," ütles Noop.

Seejuures selgub Läti rahandusministeeriumi aktsiisilaekumistel põhineva tänavuse kümne kuu ülevaatest, et õlletootmine on Lätis kasvanud selle ajaga 9,4 protsenti, lisaks on õlleimport Lätti kasvanud ligi 16,2 protsenti. Suure osa sellest moodustavad Eesti õlletootjad, ehkki muidugi mitte kogu mahus.

Samal ajal näitavad Läti õlletarbimise mustrid ilma piirikaubanduse mõju arvestamata sarnaselt Eestile, et tarbimine on üldjoontes languses, kuid sektorit elavdab eeskätt põhjasuunaline piirikaubandus ehk kaasaost Eestisse ja Soome.

Soome klient on kaotatud

Tarmo Noop tõdes, et enim on A. Le Coq kaotanud oma Soome klientuuri, kes seni ostis Eestist ära veerandi kogu nende õlletoodangust. "Seda kaotust ei korva meile miski. Ja selle kaotuse saab endale sisse ka riik."

Kuigi täpset ülevaadet, kui palju nende toodangut endiselt Eestist kaasaostetuna Soome läheb, enne jaanuari ei saa, on see osakaal Noobi kinnitusel marginaalseks kahanenud.

Põhjust ei tule kaugelt otsida: Soomes on õllekohver nüüdseks Eestiga pea samas hinnas. "Inimesed käituvad alati loogiliselt, mitte ebaloogiliselt, arvaku rahandusministeerium mida tahes; ja see ütleb seda, et mis mõte on soomlasel tulla Eestisse, raisata siin terve päev ja raisata sõiduraha ja vedada siit, higimull otsa ees, kohvrite kaupa õlut ära, kui Soomes see hind on põhimõtteliselt sama, ei tundu mulle loogiline," ütles Noop.

Soome õlleturismi kadumine ei ole hoop üksnes alkoholitööstusele, vaid kogu teenindussektorile: klientuuri kao käes kannatavad muuhulgas nii juuksurid, hambaarstid kui hotellipidajad.

Nii külastas oktoobris Eestit 13 protsenti vähem soomlasi kui aasta tagasi samal ajal. Kuivõrd Soomest käib Eestis enim turiste, on kadu Eesti majanduse jaoks märkimisväärne.

Ehkki soomlaste kadumist piirikaubandus päriselt ei korva, on eestlased Lätist hakanud ära vedama siiski pisut rohkem õlut, kui varem Eestist kohapealt osteti, nii et nüüd müüvad õlletootjad selle lihtsalt Läti piiri peal maha, pluss pisut enam pealegi. Ning selle õlle ostab ära ikka eestlane.

"Piiri pealt ei osta lätlased küll grammigi," rõhutas Noop. "Küsimus on mõnes protsendis, mingit drastilist hüpet pole," lisas Noop, et ei saa väita, nagu oleksid eestlased varasemast rohkem jooma hakanud. Aga vähem samuti mitte, nii et seda eesmärki aktsiisitõusudega saavutatud pole.

Eesistumine lükkas pohmelli edasi

Noobi sõnul andis tänavuse päästerõnga nii tootjatele kui teenindussektorile EL-i eesistumine, mis korvas ärajäänud soomlasi, ent järgmisel aastal jõuavad mõjud lõplikult kohale.

"Eesistumine päästis kõvasti, aga see pidu ongi juba läbi. Ma kardan, et järgmise aasta alguses tuleb tõsine pohmell, ülekantud tähenduses," prognoosis Noop.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: