Uues Juhkentali ärikvartalis hakkab tööl käima Kärdla jagu inimesi
Nelja aasta pärast etapi kaupa valmima hakkavas Juhkentali ärikvartalis tekib nii palju uusi bürooruume ja kortereid, et sellel kitsukesel maa-alal Liivalaia tänava ääres hakkab igapäevaselt käima umbes Kärdla linna jagu inimesi. Selle ja teiste kõrghoonete valmimine piirkonnas seab täiendava koormuse kogu kesklinna liiklusele, mida linn võtab paratamatusena.
Seni on Tallinna suurim büroohoone Kristiine linnaosa serval, Tammsaare tee ääres paiknev Tammsaare ärihoone. Juhkentali kvartalisse rajatav kolmest kõrghoonest koosnev Valguspargi arendus tuleb väljarenditavatelt brutoruutmeetritelt kaks korda suurem.
80 000 ruutmeetrist poole moodustavad tulevikus väljaüüritavad bürood ja teeninduspinnad, millest esimese etapi lõpuks, 2022. aastaks valmib 25 000 m2 ja edaspidi veel 15 000. Kortereid tuleb 6000 m2 jagu. Lisaks mahutab kvartal parkimismaja, toitlustuskohti, spordiklubi ja konverentsikeskust.
Valguspargi arendus toob Tallinnasse kõrgeima ärihoone - 30-korruseline torn kujuneb kõrgemaks nii Olümpia hotellist kui kõigist city's asuvatest ärihoonetest, alates City Plazast ja lõpetades Swissoteliga.
Kokku hakkab Juhkentali rajatavas ärikvartalis käima igapäevaselt umbes 3800 inimest ehk umbes Kärdla või Paldiski linna jagu inimesi.
Kuivõrd kvartali projekteerimine alles algab, pole arendajal neli aastat enne esimese etapi valmimist ühtki tulevast rentnikku veel ette näidata.
"Huvi selle projekti vastu on olnud erakordselt suur alates päevast, mil me selle kinnistu ostsime. Oleme pidanud küll mitmeid läbirääkimisi mitmete potentsiaalse ankurrentnikuga, kuid arvestades selle kvartali suurust ja valmisehitamise aega, siis oleme klientidega kokku leppinud, et me alustame lepinguläbirääkimisi pärast arhitektuurivõistluse tulemuste teadasaamist," kommenteeris arendaja, AS Kapiteli projektijuht Rait Riim.
Teisisõnu, kuivõrd arhitektuurivõistluse tulemused selgusid eile, saab arendaja asuda nüüd ka rentnikke otsima.
Seda, et rentnikest puudust tuleks, arendaja ei pelga.
"Tallinnas tegutsevate ettevõtete arv aastast aastasse vaikselt tõuseb, kuid arvestades büroopindade turul viimase 15 aastaga toimunud juurdekasvu, siis võib eeldada, et ka konkurents büroopindade sektoris läheb järgnevatel aastatel päris teravaks. Peaasjalikult on büroopindade arendus toimunud viimasel kümnendil siiski äärelinnas ja oleme näinud, et südalinna piirkonnas on heade büroopindade vastu endiselt väga suur nõudlus," ütles Riim.
Üle 100 000 ruutmeetri bürooruume
Lisaks Juhkentali kvartalile on lähiaastatel kerkimas kõrghooned ka teisele poole Liivalaia tänavat - Luminori panga kõrvale Lennuki tänavale, Lauteri tänavast eemale jäävate garaažide asemele ja Maakri kvartalisse. See toob piirkonda kokku üle 100 000 m2 renditavat äripinda.
"Maakri kvartalis on kuskil 23 000 m2 üüritavat pinda ja tulevikus valmivas Porto Francos on üle 60 000 m2, millest büroopind on 35 000 m2. Eesti suurimaks büroohooneks pürib Öpiku maja oma kahe torniga Ülemiste City's, kus on siis kaks korda 13 000 m2 ehk 26 000 m2 suurusjärgus. Tegemist on väga suure projektiga," tutvustas RE Kinnisvara äripindade konsultant Henno Viires lähemate aastate suuremaid ärikinnisvaraarendusi Tallinnas.
Ehkki ärihooneid kerkib südalinna nagu seeni pärast vihma, on turul siiski ka neid, kes pakutavast sobivat ikkagi ei leia.
„Enamasti põhjuseks ei ole isegi mitte see hind, vaid põhjuseks on planeeringud ja pakutavate büroopindade suurused. Kui mulle on pakkuda, kas võtta 400 m2 või jagada see pooleks ja võtta 200 m2, aga mina tahan 300 m2, siis tegelikult mulle kumbki see variant ei sobi," põhjendas Viires.
Iseäranis on turul puudus väikestest, kuni sajaruutmeetristest kõrgklassi büroohoonestest südalinnas, mida Juhkentali kvartal lubab lahendama hakata.
Liiklusskeem näeb ette ühistranspordi kasutamise
Ehkki südalinnas kõrghoonete ehituseks ruumi veel jagub, ei tule tänavad juba praegu liikluskoormusega toime. Linnal kasvavale koormusele aga lahendust ei ole ega tule.
„Kindlasti ühel suuremal magistraaltänaval, Liivalaia tänaval tuleb sõidukeid juurde ja olukord ka tipptunnivälisel ajal muutub pingelisemaks. Kahjuks ei Liivalaia tänavat ega Juhkentali tänavat ei ole võimalik laiemaks teha ja seal tulevad juba erakinnistud vasta," tõdes Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
Uue kvartali plaanis on ette nähtud üks parkimiskoht iga korteri ja pool parkimiskohta iga büroo kohta.
„See projekteerimine peaks pöörama suuna just ühistranspordile ehk selle büroo kasutus peaks leidma põhiliselt aset inimeste poolt, kes tulevad ja lähevad sinna põhiliselt ühistranspordiga," nentis Rüütelmaa.
Ühistransporti õpib autole eelistama aga alles nüüd täisikka jõudev põlvkond, sest kes kord autoga sõitma harjunud, jätkab seda ka kasvavatest ummikutest hoolimata.
Toimetaja: Merilin Pärli
