Kütusemüüja: kütusehind võib tänavu kerkida ka 1,6 euroni ({{commentsTotal}})

Kütusehinnad Neste tanklas 9. jaanuaril
Kütusehinnad Neste tanklas 9. jaanuaril Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Alexela grupi juhatuse liige Alan Vaht ütles ERR-ile, et halbade asjaolude kokku langemisel võib kütuse hind sel aastal kerkida isegi 1,6 euroni. Tema hinnangul võiks Eesti valitsus kütuseaktsiisi alandada.

Esimeseks kommentaariks teisipäeval Eesti tanklates aset leidnud hinnatõusule ütles Vaht, et realiseeriti bensiini aktsiisitõus, mis seaduse järgi jõustus 1. jaanuarist.

Vaht rääkis, et kütusehinnad on suures sõltuvuses maailmaturu situatsioonist, mis ei ole kiita. "Kui me vaatame tänast pilti, mis turul on, siis nende andmete alusel on tugev surve hindade tõusuks," lausus Vaht.

"Esiteks - täna kehtib OPEC-i naftakärbe, mida pikendati selle aasta lõpuni. Teiseks - kui me võtame aluseks nõudluse ja pakkumise vahekorra, siis täna on kütuse nõudlus suurem kui on pakkumine. Kolmandaks - USA-s on viimase nelja nädala jooksul kildanafta puurtornide arv vähenenud üheksa võrra. Lisaks on väga oluline uudis see, et USA ei ole suutnud enam oma naftatoodangut suurendada. USA-s oli hinnang, et sellel aastal saavutatakse 10 miljoni barreli päevane tootmispiir. Miks USA on probleemide ees selle piiri saavutamisel, on see tõttu, et magusamad ja lihtsamalt kättesaadavamad kildanafta varud hakkavad otsa saama ja liigutakse nendele väljadele, kus nafta kättesaamine on oluliselt kallim ja keerulisem," selgitas Vaht, miks hinnad tõusevad.

Ta lisas juurde veel geopoliitilised pinged ja näiteks rahutused Iraanis. "Kui selline olukord täna jätkub, siis erinevad analüütikud on hinnanud, et sellel aastal me võime näha toornafta hinda, mis on 80 dollarit barrelist ja kui peaksid näiteks Iraani rahutused laienema, mille tõttu kannatab Iraani nafta toodang, siis võib see viia hinda veel kõrgemale kui 80 dollarit barrelist," lausus Vaht. Hetkel on nafta hind umbes 68 dollarit barrelist.

Vaht selgitas, et tabijate jaoks ümber arvutatuna tähendaks 80 dollarit barrelist tanklates hinda umbes 1,45 eurot liitri eest, 100 dollarit barrelist tähendaks hinda ligi 1,6 eurot liitri eest.

Vaht rääkis, et igapäevaselt on turul puudu pool miljonit barrelit naftat. "Kui hinnad väga kõrgele lähevad ja kui OPEC peaks soovima hinda leevendada, siis on nende võimuses see, et nad tühistavad osaliselt kehtiva naftakärpe," sõnas ta.

Ta ütles, et sellise lubaduse andis OPEC 30. novembril. Samas on OPEC-i liige Saudi Araabia just kõrgemast naftahinnast huvitatud. "Saudi Araabia plaanib sel aastal teha aktsia emissiooni ja pakkuda avalikult oma riikliku naftakompanii aktsiaid turule. Viis protsenti aktsiatest viiakse turule ja nende enda huvi on see, et nafta hind oleks võimalikult kõrge, siis aktsia emissioon õnnestuks paremini."

Küsimusele, kas Eesti valitsusel on mingeid hoobasid, millega saaks kasvõi regionaalselt kütusehinna tõusu ohjata, vastas Vaht, et selleks on ainult aktsiis.

"Mina pean küll mõistlikuks seda, et meie diislikütuse ja bensiini akstiisi määrad võiksid olla oluliselt madalamal tasemel. Ja arvestades seda, et aktsiisidega oleme me rikaste riikide hulgas esirinnas ja samas elanike ostujõu poolest oleme me Euroopa Liidu kaheksa vaesema riigi hulgas, siis siin on suur küsimus, et miks see nii on?" lõpetas Vaht.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: