Ecuadori välisministri Maria Fernanda Sepinosa sõnul pole olukord jätkusuutlik, vahendas BBC.

Assange on elanud Londonis Ecuadori saatkonnas alates 2012. aastast, paludes Ecuadorilt poliitilist varjupaika.

"Me kaalume vahendamise võimalust. Inimene ei saa neis tingimustes igavesti elada," ütles Sepinosa ja lisas, et vahendajaks otsitakse kolmandat riiki või inimest.

"Ühtki lahendust ei saavutata rahvusvahelise koostööta ja Suurbritannia koostööta, kes on samuti näidanud üles huvi olukorda lahendada," sõnas minister.

Briti valitsus vastas Esipnosale, öeldes, et Ecuador teab, et probleem laheneb, kui Assange lahkub saatkonnast ning ta üle mõistetakse kohut.

Kui algselt oli Assange Rootsis tagaotsitav seoses väidetava seksuaalse rünnakuga, siis nüüd on see süüdistus tagasi võetud. Samas kardab Assange nüüd, et ta antakse välja USA-le.

2010. aastal lekitas WikiLeaks avalikkuse ette USA sõjaväehelikopterist video, milles on näha tsiviilelanike tapmist Iraagis.

Londoni politsei kinnitusel Assange arreteeritakse, kui ta Ecuadori saatkonna hoonest lahkub. Ta võetakse kinni süüdistatuna kohtu ette mitteilmumises 2012. aastal. Suurbritannia pole ka andnud talle kindlaid garantiisid, et teda ei oota USA-le väljaandmine.

2016. aastal leidis ÜRO paneel, et Assange'i hoitakse meelevaldselt kinni ning ta tuleks vabaks lasta. Samuti leidis paneel, et Assange'ile tuleks vabaduse võtmise eest kompensatsiooni maksta.