Ecuador tahab kaasata Assange'i puudutavasse vaidlusesse vahendaja ({{commentsTotal}})

Julian Assange Londonis Ecuadori saatkonna rõdul.
Julian Assange Londonis Ecuadori saatkonna rõdul. Autor/allikas: Peter Nichollspe/Reuters/Scanpix

Ecuador kaalub vahendaja kaasamist, et leida lahendus pikaleveninud tülile Suurbritanniaga WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i saatuse üle.

Ecuadori välisministri Maria Fernanda Sepinosa sõnul pole olukord jätkusuutlik, vahendas BBC.

Assange on elanud Londonis Ecuadori saatkonnas alates 2012. aastast, paludes Ecuadorilt poliitilist varjupaika.

"Me kaalume vahendamise võimalust. Inimene ei saa neis tingimustes igavesti elada," ütles Sepinosa ja lisas, et vahendajaks otsitakse kolmandat riiki või inimest.

"Ühtki lahendust ei saavutata rahvusvahelise koostööta ja Suurbritannia koostööta, kes on samuti näidanud üles huvi olukorda lahendada," sõnas minister.

Briti valitsus vastas Esipnosale, öeldes, et Ecuador teab, et probleem laheneb, kui Assange lahkub saatkonnast ning ta üle mõistetakse kohut.

Kui algselt oli Assange Rootsis tagaotsitav seoses väidetava seksuaalse rünnakuga, siis nüüd on see süüdistus tagasi võetud. Samas kardab Assange nüüd, et ta antakse välja USA-le.

2010. aastal lekitas WikiLeaks avalikkuse ette USA sõjaväehelikopterist video, milles on näha tsiviilelanike tapmist Iraagis.

Londoni politsei kinnitusel Assange arreteeritakse, kui ta Ecuadori saatkonna hoonest lahkub. Ta võetakse kinni süüdistatuna kohtu ette mitteilmumises 2012. aastal. Suurbritannia pole ka andnud talle kindlaid garantiisid, et teda ei oota USA-le väljaandmine.

2016. aastal leidis ÜRO paneel, et Assange'i hoitakse meelevaldselt kinni ning ta tuleks vabaks lasta. Samuti leidis paneel, et Assange'ile tuleks vabaduse võtmise eest kompensatsiooni maksta.

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: