46-aastane Assange'i süüdistatakse selles, et ta on tunginud oma võõrustajate kommunikatsioonisüsteemi ning pääsenud ligi Ecuadori ametnike kirjavahetusele, sealhulgas ka isiklikule kommunikatsioonile. Samal ajal on aga Ecuadori välisministeerium pidanud kulutama miljoneid selleks, et oma külalise tegevust jälgida, kirjutavad lekkinud andmete põhjal Guardian (SIIN, SIIN ja SIIN) ja Times.

Assange on viibinud Ecuadori Londoni saatkonnahoones alates 2012. aastast ning suurem osa sellest ajast on Ecuadori luureteenistus Senain hoidnud ühe erafirma kaudu oma skandaalsel külalisel silma peal. Teisipäeval avalikkuse ette jõudnud andmete kohaselt on Assange'i "kaitsmiseks", tema külaliste ja igapäevase tegevuse jälgimiseks ja võimalikuks põgenemiseks valmistumiseks kulunud umbes 3,7 miljonit naelsterlingit ehk ligi 4,2 miljonit eurot.

Guardiani andmetel maksis Ecuador luurefirmale teenuste eest 48 000 naelsterlingit ehk umbes 54 000 eurot.

Selleks, et ööpäevast jälgimist korraldada oli luurefirma töötajate jaoks üüritud ka üle tee asuv korter, mille üür oli umbes 2800 naelsterlingit kuus.

Guardiani allikas selgitas, et Assange oli murdnud läbi saatkonna arvutisüsteemi tulemüürist, et töötajate suhtlust jälgida. Kusjuures palgatud erafirma teatas Ecuadori esindajatele juba 2014. aastal, et külaline sisuliselt luurab oma võõrustajate järel.

Selge on see, et Assange, keda Rootsi võimud enam taga ei otsi ja teda ähvardab ainult Ühendkuningriigi kautsjonitingimuste rikkumise tagajärg, on Ecuadori jaoks muutunud täiesti soovimatuks külaliseks. Eelpool mainitud põhjustel pole talle enam võimaldatud ka internetiühendust ja külaliste visiite.

Assange varjab end Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Esmalt oli tema eesmärk hoiduda vahistamisest ja väljaandmisest Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises, kuid Stockholm otsustas süüdistustest eelmisel aastal loobuda.

Samas ähvardab teda saatkonnast lahkumisel vahistamine Briti võimude poolt, kes süüdistavad teda kautsjonireeglite rikkumises. Assange kardab, Suurbritannia annab ta välja USA-le, kus teda süüdistatakse diplomaatiliste dokumentide lekitamises 2010. aastal.

Samuti on Assange'il uurijate hinnangul oluline roll ka 2016. aastal aset leidnud küberrünnakus USA Demokraatliku Partei vastu, mille käigus varastati ulatuslikult kirjavahetust, mis hiljem Wikileaksis avaldati. Küberrünnaku uurimine on osa laiemast nn Venemaa-juurdlusest, mille raames USA eriprokurör Robert Mueller uurib, millisel määral sekkus Venemaa USA 2016. aasta presidendivalimistesse ja kas Kremli ja tulevase presidendi Donald Trumpi meeskonna vahel võis olla mingi kokkumäng.