Meedia: Assange häkkis sisse teda võõrustava Ecuadori saatkonna süsteemi ({{commentsTotal}})

Julian Assange 2017. aasta mais Ecuadori Londoni saatkonnas.
Julian Assange 2017. aasta mais Ecuadori Londoni saatkonnas. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Briti meedia kirjutab, et Ecuador üritab üha rohkem vabaneda oma Londoni saatkonnas redutavast Wikileaksi asutajast Julian Assange'ist. Kui varem on kirjutatud sellest, et Ecuadori häirib see, et Assange sekkub nende saatkonna külalislahkust tarbides teiste riikide - näiteks USA, Suurbritannia või Hispaania - siseasjadesse, siis nüüd on selgunud, et tülikas külaline on sisse häkkinud Ecuadori kommunikatsioonisüsteemidesse.

46-aastane Assange'i süüdistatakse selles, et ta on tunginud oma võõrustajate kommunikatsioonisüsteemi ning pääsenud ligi Ecuadori ametnike kirjavahetusele, sealhulgas ka isiklikule kommunikatsioonile. Samal ajal on aga Ecuadori välisministeerium pidanud kulutama miljoneid selleks, et oma külalise tegevust jälgida, kirjutavad lekkinud andmete põhjal Guardian (SIIN, SIIN ja SIIN) ja Times.

Assange on viibinud Ecuadori Londoni saatkonnahoones alates 2012. aastast ning suurem osa sellest ajast on Ecuadori luureteenistus Senain hoidnud ühe erafirma kaudu oma skandaalsel külalisel silma peal. Teisipäeval avalikkuse ette jõudnud andmete kohaselt on Assange'i "kaitsmiseks", tema külaliste ja igapäevase tegevuse jälgimiseks ja võimalikuks põgenemiseks valmistumiseks kulunud umbes 3,7 miljonit naelsterlingit ehk ligi 4,2 miljonit eurot.

Guardiani andmetel maksis Ecuador luurefirmale teenuste eest 48 000 naelsterlingit ehk umbes 54 000 eurot.

Selleks, et ööpäevast jälgimist korraldada oli luurefirma töötajate jaoks üüritud ka üle tee asuv korter, mille üür oli umbes 2800 naelsterlingit kuus.

Guardiani allikas selgitas, et Assange oli murdnud läbi saatkonna arvutisüsteemi tulemüürist, et töötajate suhtlust jälgida. Kusjuures palgatud erafirma teatas Ecuadori esindajatele juba 2014. aastal, et külaline sisuliselt luurab oma võõrustajate järel.

Selge on see, et Assange, keda Rootsi võimud enam taga ei otsi ja teda ähvardab ainult Ühendkuningriigi kautsjonitingimuste rikkumise tagajärg, on Ecuadori jaoks muutunud täiesti soovimatuks külaliseks. Eelpool mainitud põhjustel pole talle enam võimaldatud ka internetiühendust ja külaliste visiite.

Assange varjab end Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Esmalt oli tema eesmärk hoiduda vahistamisest ja väljaandmisest Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises, kuid Stockholm otsustas süüdistustest eelmisel aastal loobuda.

Samas ähvardab teda saatkonnast lahkumisel vahistamine Briti võimude poolt, kes süüdistavad teda kautsjonireeglite rikkumises. Assange kardab, Suurbritannia annab ta välja USA-le, kus teda süüdistatakse diplomaatiliste dokumentide lekitamises 2010. aastal.

Samuti on Assange'il uurijate hinnangul oluline roll ka 2016. aastal aset leidnud küberrünnakus USA Demokraatliku Partei vastu, mille käigus varastati ulatuslikult kirjavahetust, mis hiljem Wikileaksis avaldati. Küberrünnaku uurimine on osa laiemast nn Venemaa-juurdlusest, mille raames USA eriprokurör Robert Mueller uurib, millisel määral sekkus Venemaa USA 2016. aasta presidendivalimistesse ja kas Kremli ja tulevase presidendi Donald Trumpi meeskonna vahel võis olla mingi kokkumäng.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: