Ecuador andis WikiLeaksi asutajale Assange'ile kodakondsuse ({{commentsTotal}})

{{1515690720000 | amCalendar}}

Ecuadori välisminister María Fernanda Espionosa ütles neljapäeval, et tema riik andis juba kuu aja eest kodakondsuse WikiLeaksi asutajale Julian Assange'ile, kes on kinnivõtmise vältimiseks end viimased viis aastat varjanud Ecuadori Londoni saatkonnas.

Espinosa ütles pealinnas Quitos antud pressikonverentsil, et Austraalia päritolu Assange'ist sai Ecuadori kodanik 12. detsembril.

Minister lisas, et Ecuador on Londonil palunud tunnustada Assange'i kui nende diplomaati, mis annaks talle puutumatuse ning teda ei saaks kinni pidada.

Viimast palvet on Suurbritannia seni keeldunud täitmast, öeldes, et Assange võetakse kinni kohe, kui ta peaks Lõuna-Ameerika riigi saatkonnahoonest lahkuma.

"Ecuadori valitsus on jõustanud otsuse anda kaitstud isikule kodakondsus ja sellega võimaldada... tema võtmine võõrustajariiki," sõnas Espinosa ajakirjanikele.

Suurbritannia ei tunnusta Assange'i puutumatust ning Ecuador ei kavatse selles küsimuses rohkem nõudmisi esitada "heade suhete tõttu Ühendkuningriigiga".

Ecuadori taotlusest keeldumist on kinnitanud ka Briti välisministeerium, mille teatel mingeid kõnelusi Assange'i diplomaatilise staatuse üle pole peetud.

Assange elab Londonis asuvas Ecuadori saatkonnas 2012. aastast, et vältida väljaandmist Briti võimudele.

Algselt taotles tema väljaandmist ka Rootsi, sest teda süüdistati seal seksuaalkuriteos, kuid nüüdseks on süüdistus tühistatud. Kuigi Rootsi loobus väljaandmisnõudest, siis Assange püsib saatkonnas, sest Suurbritannia tahab teda kinni pidada kautsjonireeglite rikkumise eest.

"Ecuador teab, et seda olukorda on võimalik lahendada, kui Julian Assange lahkub saatkonnast ning astub kohtu ette," teatas Briti välisministeerium.

"Lahendust pole võimalik saavutada ilma rahvusvahelise ja Ühendkuningriigi koostööta, mis on näidanud üles huvi olukorrale lahendus leida," ütles Ecuadori minister.

Ecuadori valitsus otsib võimalust, et vastasseisu lahendamiseks sekkub "mõni kolmas riiki või isik", sõnas Espinosa.

Assange pole saatkonnast lahkunud, kuna peab tõenäoliseks väljaandmist USA-le. WikiLeaks avaldas 2010. aastal Ühendriikide salastatud dokumente ja kirjavahetust.

Allikas: AFP-BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: