Espinosa ütles pealinnas Quitos antud pressikonverentsil, et Austraalia päritolu Assange'ist sai Ecuadori kodanik 12. detsembril.

Minister lisas, et Ecuador on Londonil palunud tunnustada Assange'i kui nende diplomaati, mis annaks talle puutumatuse ning teda ei saaks kinni pidada.

Viimast palvet on Suurbritannia seni keeldunud täitmast, öeldes, et Assange võetakse kinni kohe, kui ta peaks Lõuna-Ameerika riigi saatkonnahoonest lahkuma.

"Ecuadori valitsus on jõustanud otsuse anda kaitstud isikule kodakondsus ja sellega võimaldada... tema võtmine võõrustajariiki," sõnas Espinosa ajakirjanikele.

Suurbritannia ei tunnusta Assange'i puutumatust ning Ecuador ei kavatse selles küsimuses rohkem nõudmisi esitada "heade suhete tõttu Ühendkuningriigiga".

Ecuadori taotlusest keeldumist on kinnitanud ka Briti välisministeerium, mille teatel mingeid kõnelusi Assange'i diplomaatilise staatuse üle pole peetud.

Assange elab Londonis asuvas Ecuadori saatkonnas 2012. aastast, et vältida väljaandmist Briti võimudele.

Algselt taotles tema väljaandmist ka Rootsi, sest teda süüdistati seal seksuaalkuriteos, kuid nüüdseks on süüdistus tühistatud. Kuigi Rootsi loobus väljaandmisnõudest, siis Assange püsib saatkonnas, sest Suurbritannia tahab teda kinni pidada kautsjonireeglite rikkumise eest.

"Ecuador teab, et seda olukorda on võimalik lahendada, kui Julian Assange lahkub saatkonnast ning astub kohtu ette," teatas Briti välisministeerium.

"Lahendust pole võimalik saavutada ilma rahvusvahelise ja Ühendkuningriigi koostööta, mis on näidanud üles huvi olukorrale lahendus leida," ütles Ecuadori minister.

Ecuadori valitsus otsib võimalust, et vastasseisu lahendamiseks sekkub "mõni kolmas riiki või isik", sõnas Espinosa.

Assange pole saatkonnast lahkunud, kuna peab tõenäoliseks väljaandmist USA-le. WikiLeaks avaldas 2010. aastal Ühendriikide salastatud dokumente ja kirjavahetust.