Briti kohtunik ei rahuldanud Assange'i taotlust ({{commentsTotal}})

{{1518534420000 | amCalendar}}

Briti kohtunik lükkas teisipäeval tagasi WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i teise katse tühistada vahistamiskäsk, mis ei lase tal lahkuda oma varjupaigast Ecuadori Londoni saatkonnas.

Kohtunik Emma Arbuthnot lükkas tagasi Assange'i kaitsjate väited, et 2012. aastal seoses kautsjonitingimuste rikkumisega välja antud vahistamiskäsk ei ole enam avalikkuse huvides.

"Leian, et kinnipidamine on proportsionaalne vastus, kuigi härra Assange on piiranud omaenda vabadust mitu aastat," lausus Arbuthnot.

Assange'i üks advokaatidest Gareth Peirce ütles uudisteagentuurile AFP, et kohtu otsuse edasikaebamine on võimalik, kuid sellesisulist otsust pole langetatud.

Suurbritannia tahab teda kinni pidada kautsjonireeglite rikkumise eest. Assange pelgab, et kui Suurbritannia ta kinni peab, siis annab riik ta välja USA-le, kus teda ootab süüdistus salastatud dokumentide avaldamises 2010. aastal.

Rootsi prokuratuur väljastas 2010. aasta novembris Assange'i vastu üleeuroopalise vahistamiskäsu kahe rootslanna seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse alusel.

Assange eitas süüdistust, kuid vaidlustas vahistamiskäsu ja andis end 2010. aasta detsembris Londoni politseile üle. Politsei vabastas ta kautsjoni vastu, kuniks kohus otsustab, kas tema väljaandmine on põhjendatud.

2011. aasta novembris lükkas Briti kõrgem kohus tagasi Assange'i taotluse väljaandmise vastu. Assange pelgas, et Rootsi annab ta USA-le üle, mistõttu rikkus ta oma kautsjoni reegleid ja põgenes 2012. aastal Londonis asuvasse Ecuadori saatkonda, kus ta on tänini.

Rootsis talle esitatud süüdistus on nüüdseks aegunud ja Rootsi üleeuroopaline vahistamiskäsk tühistatud, kuid süüdistus Suurbritannias kautsjonireeglite rikkumise eest on jätkuvalt jõus.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: BNS



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: