Kõige hiljutisem viide Assange'i pagenduse lõppemisele oli Ecuadori presidendi Lenin Moreno öeldu, et austraallane peab lahkuma.

President märkis neljapäeval Madridis, et keegi ei peaks jääma varjupaika liiga kauaks. Ta lisas, et muudatused Assange'i staatuses tuleks saavutada kõigi osapooltega peetavate läbirääkimiste teel ning vaja oleks garantiid, et Assange'i ei ähvarda väljaandmise korral surmanuhtlus.

"Meie tahame, et tema elu ei oleks ohus," sõnas Moreno.

Wikileaksi pressiesindaja Kristinn Hrafnssoni sõnul riskib president Moreno oma mainega ning Assange'i meeskonda pole Suurbritannia ja Ecuadori läbirääkimistest teavitatud. Hrafnsson kutsus Morenot üles tugevamat selgroogu näitama.

"Eeldan, et Assange kaotab oma varjupaigastaatuse. See tähendab, et ta saadetakse saatkonnast välja. Millal see juhtub, on võimatu öelda," rääkis üks põhjalikult juhtumiga kursis olev allikas.

47-aastane Wikileaksi asutaja on saatkonnas olnud alates 2012. aastast, mil ta kaotas apellatsioonivaidluse Rootsile väljaandmise osas. Seal süüdistatakse teda vägistamises ja seksuaalrünnakus. Praegu on Rootsi süüdistused aegunud, kuid Ühendkuningriigi politsei tahab Assange'i seoses kautsjonitingimuste rikkumisega siiski kinni võtta.

Assange'i tervisliku seisundiga hästi kursis oleva allika sõnul on praegune kuumalaine mehe hädasid süvendanud. Allikate sõnul ei ole saatkonnas konditsioneeri ning töötajad jahutavad ruume ventilaatoritega.

Assange'i advokaat Jennifer Robinson ütles, et muretseb oma kaitsealuse tervise pärast. Olukord on ebamäärane ja Assange on Robinsoni sõnul suure pinge all.

"Kui nad ta kaitsest ilma jäävad, pöördume tema kaitsmiseks kohtusse," lubas ta. "Valmistume tema kaitsmiseks Briti kohtutes ja võitluseks USA-le väljaandmise vastu. Meil ei ole tähtaegadest aimugi. Olukord on väga tõsine ja oleme väga mures. See on Ecuadori, Suurbritannia, USA ja Austraalia küsimus".