Ecuador võttis Assange'ilt lisakaitse
Ecuador võttis riigi Londoni saatkonnas elavalt Wikileaksi asutajalt Julian Assange'ilt täiendava kaitse, kuna avalikuks on tulnud väited, et tema kaitsmiseks on kulutatud 3,7 miljonit naela (4,2 miljonit eurot).
Briti ja Ecuadori meedia andmetel kasutati seda raha Assange'i külastajate, saatkonna töötajate ja Briti politsei jälgimiseks, vahendas BBC.
"Vabariigi president Lenín Moreno andis korralduse, et igasugune täiendav julgestus Ecuadori Londoni saatkonnas tuleb kohe lõpetada," seisis Ecuadori lühikeses pressiteates.
Edaspidi jääb saatkonda samasugune tavapärane kaitse kui teistes Ecuadori saatkondades.
Ajalehed The Guardian ja Focus Ecuador kirjutasid, et operatsioon, mida nimetatakse Operatsioon Külaliseks ning hiljem ka Operatsioon Hotelliks, maksab umbes 49 000 naela (56 000 eurot) kuus.
Selleks, et ööpäevast jälgimist korraldada, oli luurefirma töötajate jaoks üüritud ka üle tee asuv korter, mille üür oli umbes 2800 naelsterlingit (3200 eurot) kuus.
Märtsis katkestas Ecuador Assange'i internetiühenduse saatkonnas, takistades tal välismaailmaga suhelda. Ecuador põhjendas, et selle sammuga takistatakse Assange'i teiste riikide asjadesse sekkumast. Selle otsuse tegi Ecuador pärast seda, kui Assange seadis kahtluse alla teiste riikide süüdistused, et Moskva on vastutav Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamise eest 4. märtsil.
Eelmise aasta mais palus Moreno, et Assange ei väljendaks oma avalikku toetust Kataloonia iseseisvuspüüdlustele. Varem oli Assange kirjutanud Twitteris, et Madrid on süüdi repressioonides.
Assange'i Twitteri-kontot haldab praegu tema juriidiline meeskond.
Assange on olnud Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aastast, kui talle seal varjupaika lubati.
Ta põgenes saatkonda selleks, et vältida väljaandmist Rootsile, kus uuriti tema vastu esitatud väiteid seksuaalkuriteo kohta. Assange eitas süüdistusi. Rootsi võimud on uurimise küll lõpetanud, kuid Briti politsei tahab ta ikkagi vahistada kautsjonitingimuste rikkumise pärast.
46-aastane Assange usub, et kui ta Ecuadori saatkonnast lahkub, antakse ta välja USA-le, kes soovib teda küsitleda seoses Wikileaksi tegevusega.
2010. aasta aprillis avaldas Wikileaks video, mis näitas, kuidas USA sõdurid lasid Iraagis helikopterist maha 18 tsiviilelanikku.
Toimetaja: Merili Nael
