Lobjaka sõnul on Eestis prioriteetidega strateegiliselt ikkagi tagurpidi, kui sillale see 500 miljonit eurot leitakse, sest Eestis pole Saaremaale pääsemise defitsiiti.

"See 500 miljonit, mille osas Raivo Hein ütleb, et on olemas, äriplaan on olemas, ta räägib pensionifondidest, laenuvõtmisest ja järgmine nädal lähevad need inimesed peaministriga kohtuma. See kõik on võimalik olukorras, kus me Rail Balticu puhul räägime enam-vähem samast suurusjärgust riigipanusest ja selle jaoks ei ole mingit erahuvi ja see raha tuleb leida EL-ilt ja riigilt. Üks tee viib sisuliselt tupikusse, et saaks suvel puhkama ja teine on ühendus Euroopaga," märkis ta.

"Mul on tõsine kahtlus, majandust mitte eriti tundes, et kui see 500 miljonit leitakse, siis on meil asjad strateegiliselt ikka tagurpidi prioriteetidega ühiskonna tasandil," leidis Lobjakas.

Saatejuht Andrus Karnau märkis, et elu ja ärikorralduse mõttes oleks mugavam, kui oleks sild, mida kasutada, kui parasjagu meeldib.

"Leida 500 miljonit lihtsalt selleks, et ilma praamita saaks Saaremaale, kuidas see meie elu muudaks ja kuhu see 500 miljonit võiks minna nii, et meie elu tõeliselt muudaks, on minu küsimus," märkis Lobjakas.

Karnau nentis, et sillakalkulatsioone täpselt teada pole. "Silla puhul aasta tagasi on räägitud 350 miljonist eurost. Mis silla maksumus on, selgub kui projekt on laual ja ehitushanked selgunud. On see 300 või 600 ja sealt omakorda küsimus sellest, kuidas seda finantseerida. Selge on see, et kui ärimehed panevad oma raha sinna sisse, siis nad tahavad seda tagasi teenida maksustades ülesõitu, teine võimalus on, et riik teatud aja jooksul tasub selle projekti," ütles Karnau.

Lobjakas tõdes, et ka majandusminister Kadri Simson on mõista andnud, et dotatsioon, mis praegu läheb praamidele, liiguavad sillale.

Karnau sõnul on reaalne elu näidanud, et kohtadesse, kuhu on sillad ehitatud, jääb varasemalt olnud parvlaevaliiklus ka alles. "Sellel on omad võlud, omad eelised," nentis Karnau.

"Ikkagi ühe aasta kaitse-eelarve panna püsiühendusse Saaremaaga - kas riigis ei ole tähtsamaid kohti. Kui on, siis miks läheb see raha sinna läänepoole. Eesti raha näib koonduvat võimalikult kaugele Venemaast," arvas Lobjakas.

Karnau sõnul on see poliitiliste valikute küsimus, kuhu investeering teha.

Lobaka sõnul ei pruugi ärimeestel olla poliitilist valikut, vaid automaatselt läheb raha sinna, mis on Venemaast võimalikult kaugel.

Karnau sõnul tuleb ka arvestada, et 14 kuu pärast on valimised ja 13 kuu pärast on valimiskampaania avapauk.

"Keskerakond koos EKRE-ga toob välja VEB-fondi, Reformierakonnaga seotud ärimehed tulevad välja Saaremaa sillaga, kampaania on hoogu võtmas. Saaremaa sillaga on sama probleem, mis Pärnu lennujaamaga, et ükski poliitik ei julge öelda, et tegemist on mõttetu rahakulutamisega. Nad ei julge seda öelda, sest konkurendid teevad nad otsekohe tümaks ja valijad ei võta neid tõsiselt. Ja selleks, et Lääne-Eestist parlamenti saada tuleb Saaremaal võtta palju hääli. Võib arvata, et poliitiline toetus vähemalt sõnades on vähemalt aasta jooksul sellele projektile väga tugev," arvas Karnau.

Lobjaka sõnul ongi üllatav, et projektile on valitsuse poolt poliitiline toetus olnud. "Ma oleksin eeldanud väga ettevaatlikku lähenemist, kuna eelnevad valitsused on korduvalt mõelnud sellele projektile ja see tiksumine on ka vaikselt lõppenud ja see on kappi pandud. Nüüd on uuesti kapist väljas, aga erainitsiatiiviga. Keskerakondlikult valitsuselt oleksin oodanud pehmelt öeldes ettevaatlikku suhtumist," ütles Lobjakas.

Karnau märkis, et ka peaminister Jüri Ratasel on samamoodi vaja saarlaste hääli.

"Põhimõtteliselt dobro on sellelt valitsuselt olemas, iseasi, kas see valitsus püsib ja mittepüsimisel võib toetus projektile hajuda," nentis Lobjakas.