Raivo Heina ja Raivo Küti osaühingu Saarte Sillad OÜ kostatud ülevaates on välja toodud, et Virtsu vana kalatööstuse territooriumilt algava trassi pikkus maal on mõnisada meetrit. Merel kulgeb trass Virtsu sadamast põhja suunas, kõigepealt üle mere madala osa, edasi paralleelselt parvlaevateega, kuni jõuab Muhu saarele mõnisada meetrit praegusest Kuivastu sadamast põhja poole. Trass järgib suuresti praegust parvlaevateed.

Muhu saarel algab trass praegusest Kuivastu parvlaevasadamast põhjas, kulgeb mööda niidualasid ja ühineb Kuivastu–Kuressaare maanteega Pädaste maanteest läänes. Silla reaalselt kasutatavaks laiuseks plaanitakse 12,5 meetrit.

Konsoolsilla ehitushind koos peale- ja mahasõitudega on ettevõtmise eestvedajate sõnul vahemikus 400-450 miljonit eurot ning see summa hõlmab lisaks infrastruktuuri ehituskuludele planeerimiskulusid ja muid väljaminekuid, nagu kinnisvara ja maa omandamine.

"Kuigi mõned kulud võivad ilmneda varem, paigutatakse kõik kulutused ehitusperioodi alla aastatel 2022-2025," tuuakse ülevaates välja.

Silla vajaduse kohta on märgitud, et viimase 15 aasta liiklusvoogude järgi on keskmine kasv neli protsenti aastas.

"2017 aasta 710 000 ülevedu viitab, et olemasolevad praamid ei jõua sellist liiklusvoogu teenindada. Kasvu jätkamisel oleks aastaks 2030 vaja juba vähemalt kaht lisapraami," sedastavad sillaidee eestvedajad. "Praamiliikluse jätkumisel saavutab liiklusvoog sama taseme võrreldes silla avamise järgse 15-protsendilise tõusuefektiga aastaks 2033. On selge, et isegi pärast liiklusvoogude stabiliseerimist ei suuda praamindus sellist voogu ka nelja laevaga katta".

Sillaidee eestvedajad tuginevad oma prognoosis turismi arengule, muutustele Saare- ja Muhumaa rahvaarvus ning majanduses ja autostumise kasvule. Nad eeldavad, et liiklusvoog suureneb silla avamisega esimesel paaril aastal 10-20 protsenti.

Silla eluiga on 70 aastat

Projekti tasuvuse hinnangus on välja toodud, et silla kasulik eluiga on 70 aastat ning sõiduauto keskmine piletihind avamisaastal 16 eurot. Riigidotatsioonina plaanivad sillarajajad 2026.-2029. aastal saada aastas vahemikus 14-15 miljonit eurot.

Suure väina ületamise võimalus annab ülevaate kohaselt ligipääsu Eesti teedevõrgule, mis on tähtis riigi vaatepunktist, teiseks Läänemere piirkonna transpordivõrgule (TEN-T) ja ka naaberriikide võrgustikele.

Samuti tuuakse välja, et sild aitaks saari mandriga sidudes hoida kokku aastas kaks miljonit inimtundi, võimaldaks tööjõu vaba liikumist, turismitööstuse õitsengut ja tööpuuduse vähenemist. Samuti leitakse dokumendis, et sillal oleks ka demograafiline efekt, sest see peataks inimeste arvu vähenemise saartel.

Projekti ajaraamis on esimese etapi jaoks ette nähtud aastad 2018-2026. Tänavusest kuni 2020. aastani peaks tehtama keskkonnauuringuid, hangitama vajalikud load, planeeringud ja lepingud. Kinnistute ostmiseks kavandatakse vahemikku 2019.-2020. aastani, samal ajal peaks toimuma ka arhitekituurikonkurss. Muhu silla ehitus peaks vältama 2023.-2026. aastani.

Teises etapis alustataks Hiiumaa silla rajamise uuringuid, kuid selle silla ehitus sõltub uuringute tulemustest.