Ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt teatasid eelmisel nädalal, et tahavad kuni poole miljardi euro eest valmis ehitada Saaremaa silla ning loodavad raha kokku saada nii investorite kui ka pensionifondide ja pangalaenude abil. 

Hein ütles ETV saates "Ringvaade", et silla puudumine diskrimineerib suurt osa Eesti inimestest ja võtab ära nende liikumisvabaduse, mis sõltub palju ilmast, aga ka poliitikast.

Tema sõnul on silla planeerimine olnud n-ö vaeslapse osas. "Tahame teha poliitikavälist, parteideülest, puhtalt Eesti projekti Eesti rahvale. Mis oleks veel parem kui Eesti 100. sünnipäeval riigi poliitiline juhtkond selle otsuse vastu võtab," lisas Hein.

Peaminister Jüri Ratasega kohtub Hein esmaspäeval. Heina kinnitusel on tagasiside ettepanekule olnud suuremas osas positiivne, seda mitte ainult sõprade ja tuttavate, vaid ka poliitikute hulgas.

Ettevõtja selgitas, et sillaehitust on kavas finantseerida kahes jaos. "Esimene jagu on omakapital ehk kõik inimesed, kes on meie käimalükkajate grupis, peavad panema omavahenditest raha 20-25 protsenti, see tähendab umbes 100 miljonit eurot. Ma arvan, et pundi peale korjame selle kokku. Mitte ainult enda pundi, vaid kogu Eesti rahva peale, kelle arvetel on praegu 8 miljardit eurot jooksvatel kontodel," rääkis ta ja tõdes, et inimeste raha ei teeni praegu neil kontodel midagi.

Pensionifondid suhtuvad praegu silda investeerimisse pigem skeptiliselt. Näiteks Swedbanki Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ütles eelmisel nädalal "Aktuaalsele kaamerale", et sellise projektiga kaasneb suur määramatus ja risk, mida pensionifondid võtta ei taha.

Hein ütles, et mõistab pensionifondide ettevaatlikkust, kuid usub, et nende arvamus võib muutuda.

"See on ka loogiline, sest neil pole laual ju ühtegi paberit. Need paberid on alles meie laudade peal ja sahtlites ja meie joonistada. Kui me ükskord jõuame sinnamaani, kus meil on väga konkreetne plaan - mis muide finantsmudelitena on juba olemas - nende lauale panna, siis võib see jutt ka teistpidi olla," rääkis ta.

"Põhjamaad on täis investeerimisfonde, ka pensionifonde, kellel seaduse järgi on kohustus investeerida infrastruktuuriobjektidesse, mis on hästi kindlad ja pikaajalised, mis toodavad küll mitte suurt tulu, aga ütleme, et kui me soovime saada 10-15 protsenti tulu oma investeeringult, siis pensionifondid on nõus ka 5-7 protsendiga, sest neile on tähtis, et see kestaks pikalt ja see oleks kindel," lisas Hein.

Ta on enda sõnul kindel, et raha saadakse kokku.

Vastates saatejuhi kommentaarile, kas ta ei arva, et äsjane suur investeering praamidesse võib sillaprojekti mõjutada, ütles Hein, et praamid saab ka maha müüa, kuid liiklusvoog Saaremaale kasvab iga aastaga.

"Praamidega on lihtne. Keerulisem on liiklusvooga, mis on saarte vahel. See on viimase 15 aastaga suurenenud keskmiselt neli protsenti aastas ja ei ole näha, et liiklus peaks vähenema. Praamilepinguid saab alati katkestada, praame saab panna uutele liinidele ja neid saab ka maha müüa. /.../ See pole probleem. Ärgem tehkem sellest probleemi," sõnas ettevõtja.