Hololei ütles ERR-ile, et kahlemata on Tallinn-Helsingi tunneli idee huvitav ja tal ei ole kindlasti midagi selle vastu, kui üks ilus tunnel Eestit ja Soomet ühendaks.

"Euroopa Komisjoni seisukohalt on kõik uued ja täiendavad transpordiühendused teretulnud, aga kogemused Eurotunneliga näitavad, et sellised projektid on uskumatult komplekssed ning lähevad oluliselt kallimaks kui algselt on kavandatud, aga tehnoloogia muidugi areneb pidevalt," rääkis ta.

Tunnelit kavandav Peter Vesterbacka ütles möödunud nädalal Tallinnas esinedes, et 70 protsenti rahast tuleb Hiina investoritelt ning ülejäänu Skandinaavia ja Baltimaade pensionifondidest. Kokku läheb tunnel hinnanguliselt maksma 15 miljardit eurot.

Hololei tunnistas, et ta on ja jääb skeptiliseks kolmandatest riikidest pärineva raha pikaaegsete eesmärkide suhtes.

"Tuletan meelde, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Pean vajalikuks ka rõhutada, et kõik suured Euroopa taristuprojektid peavad lähtuma Euroopa Liidu reeglitest ja olema kõigile avatud," sõnas Hololei.

Euroopa Liidu kaasfinantseerimise seisukohast on prioriteediks nn pudelikaelad ja praegu puuduvad piiriülesed transpordiühendused, nagu näiteks rongiühendus Euroopasse (Rail Baltic).

"Helsingi ja Tallinna vahel on täna hästi toimiv laevaühendus ning tunnel oleks pigem tore lisaväärtus kui hädavajalik ühendus. Oluline oleks, et võimaliku tunneli planeerimisel oleks mõeldud nii reisijate- kui kaubavedudele, ning ühendataks omavahel pealennujaamad," tutvustas Hololei komisjoni vaadet.

Raivo Heina ideed rajada mandri ja Muhu vahele sild peab Hololei tingimuslikult teostatavaks.

"Kui Eesti riik seab selle prioriteediks, siis peaks olema võimalik ka osaline kaasfinantseerimine Euroopa Liidu vahenditest," ütles Hololei.