Pank: sillaprojektiga kaasneb suur risk ja määramatus ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt tahavad poole miljardi euro eest valmis ehitada Saaremaa silla ning loodavad raha kokku saada nii investorite kui ka pensionifondide ja pangalaenude abil. Swedbanki pensionifondide juht ütles aga, et sellise projektiga kaasneb suur risk ja määramatus.

Ettevõtjad Raivo Hein ja Amserv grupi juhatuse esimees Raivo Kütt on kolme kuu jooksul kohtunud paljude ettevõtjatega ja finantsasutustega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Silla hinnaklass on 500 miljonit eurot, sellest 100 miljonit või umbes veerand me leiame omavahendeid ja ülejäänud tulevad pankadelt ja muudelt investoritelt," selgitas Hein.

Raha loodetakse tagasi teenida sillaületuse tasuga, mis tuleb samasse hinnaklassi praamipiletiga. Projekti tasuvusajaks on nad arvestanud umbes 20 aastat, mida aitab saavutada ka tulevikus sillaettevõtte viimine börsile.

"Börsile väljatulek võib-olla leevendaks või refinantseeriks esialgseid investoreid, kelleks me põhiliselt loodame saada põhjamaiseid pensionifonde ja ka loomulikult Eesti pensionifonde, mis jällegi näitab, et seal on Eesti rahvas taga ja saab sellest osa," rääkis Hein.

Üldlevinud põhimõtte järgi aga pesnionifondid alles tekkivatesse suurprojektidesse ei investeeri.

"Selliste projektide puhul ehitusrisk, arendusrisk on tõenäoliselt see, mida pensionifondid võtta ei taha, sest seal määramatus on väga suur. Kui me mõtleme laiemalt Euroopa peale, kuidas seal pensionifondid infrastruktuuri investeeringuid teevad, siis üldjuhul ikkagi sisenetakse projektidesse, mis juba on valmis," selgitas Swedbanki Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

Hein tunnistas, et investorid osalevad projektis siis, kui riik on avaldanud silla ehitusele selget toetust.

Majandusminister Kadri Simsoni sõnul soovivad investorid eeldatavalt riigilt soodustusi saada.

"See võib olla tugi keskkonnamõjude puhul, et riigi eriplaneering aitaks üle saada takistuset, mida Natura 2000 iseenest valmistab. See võib olla riigipoolne tugi, mis annab tasuvusele lisaargumente, et siis riik lubab dotatsioone, mis praegu läheb parvlaevadele, ja lubab mitte kõrval hoida doteeritud parvlaevaliiklust. See võib olla sellise suure projekti puhul ka tugi, et ilmselt on vaja märksa rohkem ehitajaid kui Eestis leidub ja siis tugi võõrtööjõu puhul," selgitas Simson.

Tema sõnul on sild jäänud seni rajamata keskkonnamõjude tõttu.

Endise Saare maavanema Kaido Kaasiku sõnul ei alustanud riik 2015. aastal ehitusega aga rahapuudusel.

"Siis olid kõik uuringud tehtud, oli koridor välja valitud silla jaoks ja kõik eeltööd olid tehtud, et alustada projekteerimisega," kinnitas Kaasik.

Riigi seisukoht silla rajamise osas võib selguda ülejärgmisel nädalal, mil projekti eestvõtjad kohtuvad peaminister Jüri Ratasega.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: