Rootsi kavandab kaitseväkke võetavate arvu suurendamist

{{1515985140000 | amCalendar}}
Rootsi sõdurid õppusel Aurora 17 Gotlandi saarel 13. septembril.
Rootsi sõdurid õppusel Aurora 17 Gotlandi saarel 13. septembril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist kirjutas ajalehes Dagens Nyheter, et kaitseväe baasväljaõppesse võetavate isikute arvu võiks suurendada tuhande võrra.

Ministri sõnul on põhjus selles, et Rootsi kaitseväel on raskusi saada täiendust ajal, mil julgeoleku olukord maailmas on halvenenud.

Rootsi valitsus loobus kohustuslikust väeteenistusest 2010. aastal, kuid taastas selle eelmisel aastal.

Hultqvisti sõnul oli selline otsus vajalik.

"Selleks, et veelgi tugevdada kaitseväe isikkoosseisu, kaalume nüüd võimalust suurendada baasväljaõppesse võetavate isikute arvu 4000 inimesellt 5000 inimesele aastas," kirjutas minister.

Rootsi kärpis territoriaalkaitsevõimet aastatega liiga palju

Rootsi territoriaalkaitsevõime kärpimises mindi aastate eest liiga kaugele, nentis kaitseminister.

"Selgus, et varasemate otsuste aluseks olid eksiarvamused, naiivne nägemus ümbritseva maailma arengust ning ebarealistlik nägemus sellest, mida meie võimekuste taastamine nõuab," lausus Hultqvist esmaspäeval Säleni julgeolekukonverentsil.

Rootsi kaitse- ja julgeolekupoliitikas on viimastel aastatel toimunud suunamuutus, sest riigi tipp-poliitikud tegid rea lubadusi suurendada investeeringuid kaitsejõududesse ja territoriaalkaitsesse.

Riigil seisab ees aastatepikkune töö kaitseotsuste teostamisel, lausus Hultqvist.

"Tuleb meeles pidada, et kaitseväe-laadse organisatsiooni seisukohalt võib kuluda 10-15 aastat, enne kui näeme täna langetatud otsuste täielikku mõju," lisas minister.

Rootsi: kriisiolukorrad Läänemere piirkonnas tuleb lahendada ühiselt

Rootsi kaitseminister Hultqvist leidis, et võimalikud kriisiolukorrad Läänemere piirkonnas tuleb lahendada ühiselt, kuigi kõik piirkonna riigid ei kuulu NATO-sse.

"Arvame, et kui Euroopa meie osas midagi juhtub, oleme kõik ühel või teisel viisil sellesse kaasatud. Seepärast peame valmistuma olukordadeks, kus meil läheb vaja ühilduvust, lähedast kontakti ja võimalusi koos tegutsemiseks," ütles Hultqvist usutluses BNS-ile.

Analüütikud väidavad, et Venemaa agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas sundis rootslasi suhtuma NATO liikmelisusse soodsamalt, kuigi Rootsi poliitikud ei ole liikmeks astumise arutelu algatanud.

Kuigi Rootsi NATO-sse ei kuulu, siis sõjavägede võimekuste tõstmiseks on määravalt oluline koostöö naaberriikidega, lausus minister.

"Kui vaadata sõjalistesse liitudesse mittekuulumise seisukohast, siis on seda võimalik teha," lisas Hultqvist, kuid rõhutas, et "meie oma sõjadoktriini ei muuda".

Küsimusele, kas Rootsi annaks kriisi olukorras Leedule sõjalist abi, vastas minister, et ei soovi spekuleerida stsenaariumitega, mida võib olla palju.

"Kõige tähtsam on arutada, mida Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi saavad teha selles valdkonnas ühiselt. Mida me teha saame, on teha ettevalmistusi, et saaksime hallata kriisiolukorda koos ning tõsta selle kriisiolukorra puhkemise võimalikkuse latti kõrgemale," sõnas Hultqvist.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: