"Välisilm" tegi ülevaate presidendivalimisteks valmistuvast Venemaast
Vladimir Putin on Venemaal võimul olnud kauem kui Leonid Brežnev. 29 aastat Nõukogude Liitu raudses haardes hoidnud Jossif Stalinist jääb Putin veel kaugele maha, kuid pärast seda, kui ta sel kevadel taas presidendiks valitakse - ja selles ei kahtle keegi - astub ta Jossif Vissarionivitšile tubli sammu lähemale.
"Välisilm" tegi eelseisvatest valimistest ülevaate. Otsestuudios arutles Venemaa teemal riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Vladimir Putini jaoks on kätte jõudnud aasta, millal ta valitakse uuesti Venemaa presidendiks. Ehkki tema poolt hääletab tõenäoliselt 80 protsenti Venemaa kodanikest, ei ole taevas tema kohal siiski enam nii pilvitu kui varasemate valimiste ajal.
Ühest küljest käärib rahulolematus Venemaa majandusolukorraga, eriti niigi liberaalsemate vaadetega linnakodanluse hulgas. Teisalt on Putin siiski juba 65-aastane ning hakkab märgatavalt väsima. Oma peamist konkurenti, Aleksei Navalnõid ta valimistele ei lase ning kasutab teda läänevastaste meeleolude kultiveerimiseks.
Süvenev läänevastasus on Putini üks töökindlamaid meetodeid oma positsiooni kindlustamiseks. Putini ametliku retoorika jaoks on Navalnõi ühemõtteliselt Lääne, täpsemalt USA käpiknukk.
Putin süüdistab Navalnõid kaose tekitamises Venemaal. Navalnõi, kes kutsub liberaalselt meelestatud inimesi valimisi boikoteerima, ütleb ka, et Putini jaoks pole asi tegelikult üldse mitte tema isikus, vaid olevat vaja lihtsalt sellist kandidaati, kes tuleks valimistele ja ütleks otsesõnu välja kõik, mis riigis parasjagu toimub. Ning see, et Navalnõi seda tegi, on ka põhjus, miks teda valimistele ei lubatagi.
Alati valimistel osalenud ning alati Putini varju jäänud Venemaa Kommunistlik Partei suutis aga üllatada, tuues seni pidevalt kandideerinud parteijuhi Gennadi Zjuganovi asemele hoopis miljardär Pavel Grudinini, kes alles hiljuti suure kiiruga võimuparteist Ühtne Venemaa lahkus.
Ning presidendikandidaatide maskuliinses seltskonnas on ka üks naine - Peterburi omaaegse linnapea, kuulsa reformija Anatoli Sobtšaki tütar Ksenija. Ta ei tunnista Krimmi annekteerimist ning peab Venemaa-vastaseid sanktsioone põhjendatuteks.
Samas saab ta Venemaa telekanaleis pidevalt eetriaega, mida ei antaks kellelegi, kes Putini võimu päriselt ohustab. Tema esinemislaad on üsna kõrk ja elitaarne, mistõttu vaatlejad usuvad, et vähemalt töölisklassi ning vaesemat rahvast innustab tema isik küll pigem Putini poolt hääletama.
Presidendivalimised Venemaal toimuvad 18. märtsil.
