Miks EKRE ühineb Reformierakonna algatatud justiitsminister Reinsalu umbusaldamisega?

Kui reformierakondlased selle ideega välja tulid, siis meie esimene reaktsioon oli, et me ei taha hästi ühineda. Aga hakkasime süvenema ja leidsime, et lihtsalt rapsima me ei lähe, tahaks kõigepealt Reinsalu endaga kohtuda. Enne aga hakkasime vaatama tema töövaldkonda ja kaardistasime selle, mis meile muret on teinud varemgi.

Näiteks?

Mis meid eriti häirib: kuigi Reinsalu on riigikogu kõnetoolist korduvalt armastanud rõhutada, et Eesti on õigusriik, siis meie näeme, et õigusriigi funktsioneerimine Eestis on just tema ministriks olemise ajal jõudnud teatud kriisi. Eelkõige toon näiteks selle kohtu otsuse, mis nõudis Rootsis registreeritud homopaari registrisse kandmist ka Eestis, milleks kooseluseadus ega muud meie õigusaktid ei anna alust.

Kas justiitsminister peaks ütlema kohtule, milline on õige otsus?

Justiitsministri kohustus on teostada kohtute töö üle järelevalvet. Ta ei saa sekkuda otseselt kohtu otsustesse, küll aga saab juhtida kohtunike tähelepanu, et Eestis mõistetakse kohut Eestis kehtivate seaduste alusel, mitte võõrriikides kehtivate seaduste alusel. Meie andmetel Reinsalu sellist tähelepanu juhtimist ei ole teinud, on vaikides selle kohtuliku aktivismi heaks kiitnud.

Samuti on meil teatud kahtlusi, et ta on pööranud pimeda silma prokuratuuri sageli väga kahtlaselt poliitilise tegevuse suhtes, ka see järelevalve on põhimõtteliselt justiitsministeeriumi õlgadel.

Meil on tunne, et võimude lahususe printsiip on sattunud ohtu. Ja sattunud ohtu justnimelt sel põhjusel, et võimuharu ehk kohtud – mis peaks tegutsema iseseisvalt, kuid tuginedes riigikogus vastuvõetud seadustele – ei saa minna voluntaristlikku stalinistlikku teed ja hakata ise tõlgendama seadusi. Ja ka prokuratuur ei saa minna stalinistlikku teed ja otsustada, et oleks vaid inimene, küll me ka seaduse leiame.

Kas see kõik leiab ka kajastuse Reinsalu umbusaldusavalduses?

Just. Ja need ongi kaalukad põhjused.

Peale selle arutasime täna põhjalikult selle üle, mida justiitsminister kavatseb teha presidendi teavitamises, et president selgelt ületab oma volitusi, kui teatab, et Eesti on valmis maksma Euroopa Liidu eelarvesse rohkem raha. Presidendil ei ole volitusi niisugust avaldust teha. Ta võib avaldada lootust, et riigikogu võtab vastu otsuse maksta rohkem, aga ta ei saa öelda seda dikteerivas toonis. President ei saa kutsuda (parlamendi) õiguskomisjoni enda juurde lõunale ja teatada seal resoluutses toonis, et kui riigikogu ei lähe edasi kooselu rakendusaktidega, siis võtavad kohtud selle enda kätte.

Kas kõik need punktid leiavad kajastamist ka justiitsminister Reinsalu umbusaldamisavalduses?

Ei leia. Need on meiepoolsed põhjendused ja põhjused, miks me avaldame umbusaldust personaalselt talle. Aga laiemalt võttes avaldame me umbusaldust tervele sellele valitsusele, mille tegevusega me ei ole kohe kuidagi nõus. Nii maksupoliitika, keelepoliitika, rahvuspoliitika, regionaalpoliitika... Meie arvates see valitsus teeb väga halba tööd, väga Eestit laostavat tööd.

Kust te saate need paar puuduvat häält juurde, mida opositsioonil praegu napib, et Reinsalu umbusaldamine parlamendis õnnestuks?

Me ei oska seda öelda... Nii Keskerakonna kui ka sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonis on terve rida saadikuid, kes pigistavad nina kinni otsuste peale, mida tegid nende fraktsioonide ja erakondade juhid, ka (Jevgeni) Ossinovski eilse avalduse peale, et sotsiaaldemokraadid ei osale hääletusel.

Millest see räägib? Sellest, et valitsus on juba kriisis ja töövõimetu. Minul on muidugi eriti "kahju" sotsiaaldemokraatidest, kes keerutasid tohutu tolmu üles selle kanakarja teemal ja siis põgenesid põõsasse.

Toomas Sildami pikemat intervjuud Mart Helmega saab lugeda homme hommikul ERR-i uudisteportaalist.