Nädala eest avalikuks tulnud lugu sellest, kuidas Jaak Aab jääknähtudega roolist tabati lõpetab tema ministritöö. Jüri Ratase valitsuses on Aab juba teine riigihalduse minister, olles ameti üle võtnud samuti skandaalselt lahkunud parteikaaslaselt Mihhail Korbilt.

Viidates nii Ida-Viru kui Kagu-Eesti programmidele ütles Aab, et riigi eesmärk peab olema elamisväärse elu toetamine ka väljaspool pealinnapiirkonda. Intervjuus Indrek Lepikule rääkis Aab, mida ta veidi enam kui 300 päevaga teha jõudis ja mis saab riigihalduse ministri portfellist edasipidi.

Küsimusele, kauaks jagub riigihalduse ministrile tööd, vastas Aab: "Ma ei tea, eks see on poliitilise valiku küsimus. Alati võib ju valdkondi olemasolevate ministrite vahel laiali jagada, aga seda, et nüüd tööd ei oleks selles haldusalas, ei saa öelda."

Senise aja olulisemateks töödeks peab Aab kaht regionaalprogrammi: Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti. Programmid hõlmavad kõikvõimalikke arengukavasid ja eri kaugastest pärit miljoneid. Aabi sõnul on ehk olulisim aga see, et neid piirkondi edaspidi ka tõesti eraldi käsitletaks.

"Tihtipeale on see kaardistus selline, et kui üle Eesti tõstetakse õpetajate palka, siis tõstetakse Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ka. Aga see ei ole kuidagi piirkonna prioriteediga seotud," märkis ta.

Selgelt nähtavaim või siis kõmulisim on olnud riigitöökohtade pealinnast välja viimise kava, mis ametkonna seas just populaarsust pälvinud pole. Ometi ütles Aab, et oluline on ka see, mida tunnevad inimesed kohapeal, seal, kuhu need töökohad viiakse.

"Kui ajakirjanikud räägivad, et see on mõttetu, siis minge kohtuge maapiirkonnas omavalitsustegelaste ja inimestega," soovitas Aab, lisades, et sealsetele inimestele on väga oluline, et riik püsib kohapeal, et seal on riigipalgalised töökohad olemas.

"Eks ta on ka sõnum tulevikku, ta on ka regionaalpoliitiline tugev sõnum: noortel on tööd, kes ülikoolid läbi käivad ja seovad oma tööelu-karjääri riigiasutusega, neil on töökohti ka väljaspool Tallinna." Aabi sõnul oli jaanuari seisuga välja viidud üle 400 töökoha otsuses fikseeritud enam kui 1100-st.

Aab ütles, et ka haridusministeeriumi töökohtade salamisi Tallinnasse tagasikolimine on toimunud osalt struktuurimuudatuste tõttu, ehkki ta tunnistab, et tingimata kõik tema plaanist vaimustuses tõesti pole olnud. Samas rõhutas ta, et ka paljud praegused ametnikud käivad tööle Tallinnasse kuskilt mujalt.

Töökohtade mehaaniline tõstmine pole siiski Aabi kinnitusel ei ainus ega ka lõplik plaan.

"Me tahaksime ikkagi, et see areng ühtlustuks, et need teised piirkonnad jõuaksid Tallinnale järele. Riigi vastutus on see, et need inimesed, kes seal piirkondades elavad, neil peab olema samaväärne elu, neil peavad olema samaväärsed ühendused, tänapäeva internetiühendus, teeühendused, elukeskkond. Me peame andma selle valiku ja hea oleks, kui seal maapiirkonnas ikkagi see areng toimuks ja meil ei oleks niisuguseid kääre ja ebavõrdsust nende piirkondade vahel."