Leppiman: muutmist ei vaja kaugkütteseadus, vaid Tallinna määrus
Eesti Gaas ei ole rahul olukorraga, kus kaugküttepiirkonnas elavad inimesed ja ettevõtted peavad hoone renoveerimise järel kohustuslikult kaugküttele üle minema. Majandusministeeriumi energeetika asekantsleri Ando Leppimani sõnul ei ole probleem kaugkütteseaduses, vaid linnade kehtestatud määrustes.
Eelmise aasta mais laiendas Tallinn kaugkütte piirkonda Suur-Sõjamäe tööstusalale, millega sunnib 700 väikeettevõtet ostma edaspidi energiat Eesti Gaasi asemel kaugkütteettevõtte Utilitas käest, juhul kui midagi rekonstrueeritakse või ehitatakse uusi hooneid.
Eesti Gaas on pöördunud õiguskantsleri poole, sest ettevõtte juhatuse liikme Ants Nooda sõnul lõi Tallinna linnavalitsuse määrus uue olukorra, kus öeldi otse välja, et kõik kaugkütte piirkonnas elajad peavad kaugkütet kasutama.
"Minu arust on kaks suurt probleemi: esimene on see, et inimesed on teinud kulutusi gaasipaigaldistele, -katlamajadele ja nende investeeringutega pole midagi peale hakata, peab maha kandma," rääkis Noot Vikerraadio saates "Reporteritund".
Teise kitsaskohana tõi ta välja, et kaugküttega liitumine tähendab omakorda lisakulu, sest kõik kulutused uute trasside rajamiseks maksab kinni tarbija. Kolmanda nüansina nimetas Noot seda, et teatud olukordades on gaasiküte kaugküttest tunduvalt odavam.
Ando Leppiman majandusministeeriumist vastas küsimusele, kas saab pidada mõistlikuks seadust, mis nõuab ehitisel näiteks ka akende vahetuse korral ka küttesüsteemi vahetamist, et seadusi peab muutma siis, kui selleks on suur vajadus.
"Praegu pole probleem kaugkütteseaduses, vaid kohaliku omavalitsuse või Tallinna linna määruses, mis on ajale jalgu jäänud," lausus ta. "Kaugkütte regulatsioon kehtestati umbes 15 aastat tagasi ja tol ajal peeti renoveerimise all silmas hoopis midagi muud kui täna".
Akende vahetamisel ei peaks kütteallika muutmist nõudma
Ta selgitas, et silmas peeti toona seda, et kui tegu on hoone tervikrenoveerimisega, mille käigus tuleb välja vahetada ka küttesüsteem, siis pigem tuleb üle minna kaugküttele. Umbes kaks aastat kehtinud praegune ehitusseadustik tõi aga kogu renoveerimise mõistesse uue dimensiooni, kus tõepoolest ka aknapalede värskendamine toob kaasa ehitusloa nõude.
"See kindlasti ei ole olnud mõte, et sellise renoveerimise raames peaks välja vahetama ka kütteallika," tõhutas Leppiman. "Tahan öelda, et võimalik, et kui me muudmoodi ei saa, peame muutma kaugkütteseadust, aga esmajärjekorras tegelikult peaks nii Tallinna linn, Tartu linn kui kohalikud omavalitsused ise vaatama üle, et nende regulatsioonid käiksid ajaga kaasas".
Energeetika asekantsleri sõnul on majandusministeeriumi ja õiguskantsleri seisukoht suhteliselt sarnane: ilma tervikrenoveerimiseta ei peaks vahetama kütteallikat.
"Selles osas vaataksin kohalike omavalitsuste poole, mitte ei hakkaks kohe jooksma riigikokku muutma seadust," nentis Leppiman.
Toimetaja: Karin Koppel