Lugejad Linnamäe paisjärvest: minister Kiisler, las me ise otsustame, mis parim on ({{commentsTotal}})

Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv.
Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv.

Jõelähtme kogukonna soov oma keskkonnaväärtused säilitada ei paista Siim-Valmar Kiislerit kõigutavat, nenditakse lugejakirjas.

Linnamäe paisjärve ümber kestev vastasseis lahvatas eelmisel nädalal taas kord ka Postimehe veergudel. Paisjärve säilitamiseks ja olemasolevate väärtuste kaitseks võtsid sõna Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ja tuntud loodusesõber Kaido Kama. Järve allalaskmist ja lõhede rändetee avamist paarile kilomeetrile nõudis häälekalt keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler. 

Ministril oleks mõistlik ära kuulata ka kogukonna esindajate arvamus, enne kui külamehed kogunevad keskkonnaministeeriumi ette tervikpildi suhtes pimeda Kiisleri tagasiastumist nõudma.

Küsimus ei ole pelgalt lõhede ja nahkhiirte vastasseisus, vaid meie kogukonna jaoks väga olulises elukeskkonnas. Küsimus on Jõelähtme valla ühe ilusama maastiku- ja kultuuriväärtuse säilitamises või hävitamises.

Linnamäe linnusemägi kui kaitsealune Põhja-Euroopa suurim muinaslinnuse asukoht, selle jalamil asuv paisjärv ning muinsuskaitsealune ennesõjaaegne kauneim tööstusehitis – Linnamäe hüdroelektrijaama pais – moodustavad unikaalse tervikväärtuse. Seda ilu naudivad nii kohalikud kui ka igal aastal paarkümmend tuhat turisti.

Tegu on valla ühe olulisema kultuuriväärtuse ja puhkealaga, mis on taoliselt kajastatud ka valla arengukavas. Paisjärvel toituva haruldase nahkhiire, tiigilendlase, elupaikade säilitamise kohustusega on Eesti rahvusvahelise lepingu kaudu ühinenud. Nimeka nahkhiirteeksperdi Matti Masingu järgi tähendaks nahkhiirte toidulaua ehk paisjärve hävitamine ka kadu tiigilendlase kolooniale. 

Vallavanem paisjärve säilitamise ühe eestkõnelejana toetub kohalike inimeste kogutud enam kui 500-le allkirjale ning vallavolikogu kui kogukonna esinduskogu seisukohale. Kaido Kama küsis oma arvamusloos õige küsimuse: kus olid lõhekaitsjad siis, kui elektrijaam 2002. aastal (keskkonnaameti positiivse seisukoha ja keskkonnamõju uuringu toel) taastati. Jaama taastamiseks kulutati miljoneid eurosid meie ühist, maksumaksjate raha.

Veel 2003. aastal kinnitas keskkonnaminister määruse seletuskirjas oma allkirjaga, et lõhejõgede nimekiri, kuhu segastel asjaoludel kanti ka Linnamäe paisjärve lõik, ei puuduta olemasolevaid töötavaid vesiehitisi. Ministeeriumi sammud on olnud sealtpeale vastuolulised ja segadust tekitavad. Esmalt toetati miljoneid maksnud jaama taastamist, seejärel kinnitati vesiehituse säilitamist ja lõpuks, nähes võimalust saada miljoneid eurorahasid, soovitakse rahva raha eest loodud väärtused maha lõhkuda.

Paisjärve ja elektrijaama säilimist toetab ka energiajulgeoleku aspekt. Linnamäe HEJ suudab varustada elektriga umbes 2000 majapidamist või näiteks kriisiolukorras, kus suured süsteemid on lakanud töötamast, kasvõi ühte pealinna suurhaiglat. Meenutame, et Eesti on sunnitud põlevkivist energia tootmist rahvusvaheliste kohustuste tõttu hakkama koomale tõmbama.

Alates 2016. aastast, kui kultuuriminister Indrek Saar võttis elektrijaama tammi mälestisena kaitse alla, on paisu lõhkumine muinsuskaitseseadusest tulenevalt välistatud. Seda on tunnistanud ka keskkonnaamet kirjas muinsuskaitseametile. Veeseadusesse õiguskantsleri ettepanekul tehtud täiendus aga lubab kaalukatel asjaoludel teha kalade läbipääsu osas erandi.

Eelnevast tulenev loogikaülesanne on tegelikult pigem lihtsate hulgast: kui lõhkumine on seadusega keelatud, alles jätmine aga lubatud ja lausa soovitatav, tuleb lõhkumise võimalus kõrvale jätta. Euroopas on Natura aladelt arvukalt näiteid selle kohta, et kaaluka kultuurilise, sotsiaalmajandusliku, samuti muu looduskaitselise huvi ja väärtuste korral on tehtud erand kalade läbipääsu kohustusele. Selles, et Linnamäel muud kaalukad väärtused esinevad, pole kahtlust. 

Paraku ei paista kogukonna mure oma keskkonnaväärtuste säilitamise pärast ministrit kõigutavat ja Kiisler ei soovigi tervikpilti näha ega tunnistada. Ministri keskkonnaväärtuste hulka kuuluvad kalad, aga mitte maastikuline ja kultuuriline, sealhulgas osaliselt  muinsuskaitse all olev keskkond tervikuna.

Ministril jätkub isegi küünilisust väita, et paisjärve hävitamine parandab keskkonda ja oma kogukonna eest seisev vallavanem lausa takistab keskkonna kaitsmist. Ministrihärra, las külamehed ikka ise otsustavad, mis neile ja nende keskkonnale parem on! •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: