Jõelähtme ja Maardu allkirjastasid Linnamäe paisjärve kaitsmiseks koostööleppe ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Jõelähtme vallavanem ja Maardu linnapea allkirjastasid Linnamäe paisjärve kaitsmiseks koostööleppe, kuigi valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks. Kohalike hinnangul pole Jägala jõgi Linnamäe tammi tõttu lõhedele kudemiseks kättesaadav.

Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv rajati 94 aastat tagasi. Jõelähtme valla kodulehel on eelmisest aastast teade, et vallavanemalt taotleb paisjärve säilimist 500 inimest. Petitsioon.ee lehel on paisjärve säilimiseks kogutud 136 häält, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie arvates see olukord, mis seal praegu on, ongi juba välja kujunenud uus loodus-, elukeskkond ja selle säilitamine on meile oluline ja selle koostöökokkuleppe eesmärk on säilitada Linnamäe paisjärve," selgitas Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Maardu linnapea Vladimir Arhipov selgitas koostööleppe allakirjutamist sellega, et ka Maardu inimesed on harjunud paisjärve ääres käima.

"Kunagi Maardu elanikud pääsesid mere äärde, nüüd on seal söeterminalid, nüüd on seal sadam ja neil tegelikult ei olegi sellist puhkeruumi, peab sõitma kuskile väga, väga kaugele," kommenteeris ta.

"Maardu järv on, aga sellest ei piisa, kuna seal käib ka väga palju elanikke nii Lasnamäelt kui ka Maardust ja Jõelähtmest," lisas ta.

Samal ajal koguvad petitsioon.ee keskkonnas allkirju need Jõelähtme elanikud ja kohalikud kalurid, kes asjade sellise käiguga rahul ei ole ja tahaksid, et Jägala lõhejõgi taastataks. Koos on üle 500 allkirja. Plaan on koguda üle 1000 allkirja, lootes, et vald siis elanike soove arvestaks.

Valla poole on allkirjade kogujad ka varem pöördunud.

"Jah, me oleme, aga ilmselt vald ei ole tegelikult tahtnud meid kuulda võtta. Sellepärast me alustasimegi nüüd allkirjade kogumist, et kirjalikult tõestada, et tegelikult see valla elanike huvi jõe taastamise osas on väga suur," rääkis Jägala Kalateed MTÜ liige Liivia Mahlapuu.

Lõhejõe taastamise vastu tunnevad suurt huvi ka kutselised kalurid.

"Lõhelised, kes hetkel on - nagu siig, forell ja lõhe, kellest juttu on -, annavad täna üle poole Soome lahe kalurite tuludest. Selles mõttes on ta mitte lihtsalt oluline, vaid ta on kriitiline kalurite jaoks," ütles Lahemaa rannakalur Janek Teinlum.

Keskkonnaministeerium leiab, et tegu on väärtusliku kaitsealaga ja kui paisjärv säilib, pole ministeeriumi sõnul võimalik siirdekalade nagu lõhe, jõesilmu ja meriforelli arvukust taastada, sest nende elupaigad jäävad paisjärve alla.

Kaitseeesmärk on taastada ka võldase ja saarma populatsioon.

"Tegemist on ikkagi väga hea lõhejõega Soome lahe kontekstis. See peidab endas umbes 10 000 lõhelaskujat ja ümberarvutatuna kudekaladesse see jõgi võiks sisuliselt toota 1000 ja isegi rohkem lõhekala. See on väga, väga suur number. See on sama suur kui meie Soome lahe lõhekvoot," rääkis ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Keskkonnamõjude hinnangu järgi pole võimalik saavutada korraga kaitse-eesmärke ja toota hüdroelektrit. Millised lahendused heaks kiita, otsustab keskkonnaamet.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: