Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Sander Sandberg ütles, et Eestis on küll üle 7000 vooluveekogu, kuid lõhejõgesid on meil ainult 11. Jägala jõgi on üks väärtuslikumaid lõhejõgesid Eestis üldse.

Omanik kaebas ministeeriumi halduskohtusse ja sai osaliselt õiguse. Keskkonnaamet peab pikendama vee erikasutusluba kuni järgmise aasta veebruarini, sest pooleli on keskkonnamõjude hindamine. Kui omanik praegu lõpetab tootmise, ei pruugi tal olla ressursse jätkamiseks, kui keskkonnamõjude hindamise tulemusel siiski lubataks elektrit toota.

"Kohalike seisukoht on väga üheselt seda elektrijaama toetav - toetav sellele objektile tema säilimise mõttes, nii paisu mõttes kui ka paisjärve osas." ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja. "Kohalikud toetavad ja võitlevad, et see jääks alles."

Kohalikele meeldib purskava veega elektrijaam aastast 1928 ja maaliline paisjärv selle kõrval. Kuid nad esitavad ka oma keskkonna-argumendi.

"Paisjärv on oluline objekt ka teistele kaitsealustele liikidele. Vald on omalt poolt tellinud ka täiendavaid ekspertiise. Mille käigus on tuvastatud, et siin on näiteks väga olulised nahkhiirte toitumis- ja elupaigad," rääkis vallavanem.

Oma sõna on rääkida ka muinsuskaitseametil. Nii elektrijaam kui ka selle kõrval asuv linnamägi on muinsuskaitse all. Kaladele kudemiskeskkonna loomiseks tuleks Jägala jõgi muinsuskaitseobjektidest mööda juhtida. See tähendaks elektri tootmise lõpetamist.

"Muinsuskaitse jaoks mälestised säilivad kõige paremini siis, kui nad on kasutuses. Hüdroelektrijaama esialgne mõte on elektrienergia tootmine. Ja meie usume ka seda, et omanik on huvitatud selle mälestise säilitamisest siis, kui tal on võimalik seal seda algset funktsiooni täita ehk siis toota elektrienergiat," rääkis muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Muinsuskaitseametile sobiks ka, kui jõgi mööda juhitakse ja elektrijaam koos tammiga säilib. Iseasi, kui ilus kuiv tamm ja tühjaks lastud paisjärv välja näevad.

"Neid kalu seal täna ei ole. On teatud potentsiaal või idee sellest, et seal võiksid kalad olla. Mis see ühiskonnale siis maksma läheb? Mis see kalapopulatsiooni hinge hind seal on?" arutles Raie.

Kui jaama omanik oli veel Eesti Energia, arutati paisu sisse kalade jaoks kaarjate avade tegemist. Täna see kõne alla ei tule - pais ise on nüüd samuti muinsuskaitse all.

"Kaarjate avade maksumus kolm-neli aastat tagasi, kui see sai tellitud, oli kahe miljoni euro kandis. Ja ma usun, et ükskõik milline teine variant on samasse suurusjärku," lausus Sanberg.

Keskkonnaministeeriumil pole praegu plaani, kuidas elektrijõest teha lõhejõge ja palju see maksab. Ministeerium ootab ära kohtulahendi ja keskkonnamõjude hinnangu."Kui hakatakse neid plaane tegema ametlikul kujul, siis kaasatakse sinna nii muinsuskaitseamet kui ka keskkonnaamet kui ka kohalikud elanikud ja kohalik vald," nentis Sanberg.

Jaama omaniku esindaja - Hansa Law advokaadibüroo ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Linnamäe juhtumist saab kompromissi tegemise õppetund. Siin ei tule lahendust, mis rahuldaks kõiki osalisi.