Paisjärv kogub endasse pidevalt suurtes kogustes muda ja sinna koguneb ka palju reostust – kõik see, mis allavoolu liigub. Sellest tulenevalt on paisjärv väga elustikuvaene. Linnamäe paisjärv on kõige halvemas seisus veekogum (lõik) Jägala jõel.

Jägala jõe lõik looduslikust joast kuni mereni on Natura 2000 ala, et kaitsta (õigusaktides kinnitatud) esmatähtsaid liike ja elupaiku. Ei tohi unustada, et looduslikust joast allpool suubub Jägala jõkke Jõelähtme jõgi, mis pakuks veelgi rohkem elupaiku lõhilastele ja paljudele teistele elusvormidele.

Tänaseks on ka Jõelähtme jõgi väga kalavaene. Selle esmane põhjus on, et pääs merele ei ole avatud. Kui paisutust poleks, oleks kaitseala terviklik, mida nõuab ka loodusdirektiivi artikkel 6. lõige 3 ja teised seadused ning õigusaktid.

Kõik Eesti elanikud peavad hoolima looduskeskkonnast, säästma  ja seda säilitama (EV PS §53). Praegune seis on loodusevaenulik. Eestis on veekogude vanus üle 10 000 aasta, mis ei ole võrreldav paisutuse vanusega. Veepoliitika raamdirektiiv seab eesmärgiks "saavutada kõigi vete hea seisundiklassi – väga vähese inimtegevuse mõjuga ning looduslikule seisundile väga lähedase seisundiga veekogu."

Rääkides nahkhiirtest, siis suure osa oma pesitsuspaikadest kaotasid tiigilendlased just vana elektrijaama hoonete renoveerimise tõttu. Kuna tiigilendlased pesitsevad just keldrites, pragudes, hoonete varjulisemates kohtades, koobastes jne, siis paisutuse kaotamisega suureneks nahkhiirte pesitsuskohtade arv uuesti.

Lisaks on väga tähtis mainida, et selle liigi elujõudu halvendavad otseselt müra (HEJ töö ja paisu müra) ja inimtegevus. Müra häirib ka paari lähedal asuvat majapidamist.

2002. aastal, kui renoveeriti hooned ja elektrijaam alustas tööd, ei olnud Eesti veel liitunud Euroopa Liiduga, seega ei kehtinud ka EL-i seadused. Ka siis tehti eelnevalt eraalgatuse korras märkusi ja ettepanekuid, et paisutus likvideerida, kuid kuna eestvedaja oli Eesti Energia, ei võetud neid hääli üldse kuulda.

On väga tähtis teada, et paisutuse kaotamine ei tähenda, et tamm ja hooned kindlasti lammutatakse. Kuna see jaam oli tõesti kunagi inimtegevuse saavutus Eestis, siis loomulikult on see meie ühine ajalugu. Kuid praegu on jaama tootlikkus vaid kuni üks protsent Eesti roheenergia toodangust, kogu Eesti elektrienergia toodangust veelgi vähem. On ka vale väita, et see jaam oleks reservjaamana väga oluline, arvestades eelnevalt nimetatud suurusi.

Kui sellel jõelõigul ei ole enam paisutust ja jõgi muutub looduslikult tervikuks, on jõel pakkuda inimeste jaoks suuremaid naudinguid. Jõelähtme jõgi muutuks jälle elustikurikkamaks. Jaamakompleksi saaks kasutada ära väga mitmel moel: muuseumi, looduskeskuse või matkakeskusena.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.