Lugeja Linnamäe paisjärvest: lõhet saab ka Norrast, eesti kultuuripärandit mitte ({{commentsTotal}})

Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv.
Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv.

Öeldakse, et ära vihasta vaid imesta. Linnamäe paisjärve teemal on põhjust imestamiseks palju olnud ning keskkonnaministeeriumi ametniku värske seisukohavõtt „Aktuaalses kaameras“ pani jälle imestama. 

Linnamäe paisjärv on tekkinud 1920. aastate alguses kui asuti ehitama Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ). Jaam valmis ja tunnistati 1924. aastal Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. 17.aprillil 1924 käivitus elektritoomine ja sellest sai just 94 aastat.

Seega on üle kolme inimpõlve püsinud paisjärv ning selle põhjus, HEJ on rikastanud meie riigi tööstusarhitektuuri ja andnud taastuvenergiat. Järve vesi on kaitsnud muistset linnamäge ja pakkunud elukeskkonda kohalikele inimestele. 

Kõik eeltoodu aga ei tähenda kahjuks midagi juhul, kui „Brüssel“ annab raha ning selle taotlemisega ja mõningate tööde tegemisega on võimalik rikkaks saada. Või vähemalt tunduvalt jõukamaks.

Euroopa Liit rahastab nimelt lõhejõgede taastamist ja summad on suured. Ka Jägala jõgi tunnistati lõhejõeks, kuigi rahustuseks kinnitati, et see ei puuduta kuidagi olemasolevaid paisutusi. Aeg on näidanud, et puudutab ikka küll.

Nimelt on ametnikud leidnud, et Linnamäe paisjärve tamm takistab kalade ujumist ülesvoolu. Nende jaoks ei ole oluline, et paar kilomeetrit edasi tuleb vastu looduslik takistus Jägala joa näol. Milleks takerduda pisiasjadesse, kui suur raha on silmapiiril.

Viimati pöördus keskkonnaministeerium Linnamäe paisjärve likvideerimise ja HEJ seiskamise plaaniga vallavalitsuse poole 2016. aasta suvel. Plaan oli lihtne: vald peab sõlmima lepingu MTÜga Eesti Loodushoiu Keskus, kellele siis keskkonnainvesteeringute keskus KIK annab raha (umbes 2,3 miljonit eurot) HEJ-i seiskamiseks, paisjärve likvideerimiseks ja järve asemel sisuliselt uue jõe ehitamiseks.

Loomulikult ei nõustunud vald ministeeriumi plaaniga. Põhjuseid oli mitu, alates väljakujunenud elukeskkonna jäädavast rikkumisest kuni ministeeriumi „plaani“ kaheldava seaduslikkuseni. Nimelt jäi sellest plaanist mulje, et KIKst raha saamine on otsustatud juba enne taotlemist ning see on selgelt ebaseaduslik. Olgu need rahataotlejad nii „õiged mehed“ kui tahes. 

Vahepeal on palju toimunud: Eesti Energia on Linnamäe HEJ kasutusõiguse müünud kohalikest elanikest moodustatud Wooluvabrikule, kultuuriminister on Linnamäe paisu võtnud muinsuskaitse alla ning Jõelähtme vald on loomas kaitseala kaitsealuste nahkhiirte toidulaua ja elupaiga osa (Linnamäe paisjärv) kaitseks. Keskkonnaamet püüdis Linnamäe HEJ kinni panna vee erikasutusluba pikendamata jättes. Kohus on olnud teist meelt ja praeguse seisuga nõudnud, et keskkonnaamet väljastaks Linnamäe HEJ tarbeks vee erikasutusloa kuni keskkonnamõjude hindamise lõpuni. 

Aga kõige olulisem on siiski teadmine, et keskkonnaministeeriumil ei ole enam plaani, kuidas Linnamäe paisjärv likvideerida. Imestama paneb vaid sinna juurde kõlanud väide, et kaks miljonit võib ikka ära kuluda. Sellega peetakse silmas uue jõe ehitamist vee Linnamäe paisjärve tammist möödajuhtimiseks.

Jõelähtme vallavolikogu liikmena ma loodan, et keskkonnaministeeriumil ei tekigi plaani ja et neil ei teki ka seda kahte miljonit eurot, mida nad oleks valmis ilma plaanita ära kulutama. Lisaks loodan, et keskkonnaamet saab seadusest tulenevalt rahulikult ja ilma ministeeriumi surveta kaaluda erinevaid mõjusid ning langetada kaalutletud otsuse.

Linnamäe paisjärve puhul on väga olulised kohalike elanike huvi säilitada väljakujunenud kvaliteetne elukeskkond, muinsuskaitse huvi säilitada Linnamäe HEJ, valla ja elanike ühine huvi säilitada nahkhiirte toidulaud ja elupaiga osa – valla arengupotentsiaal on paljuski seotud Linnamäe paisjärvest tekkinud elukeskkonnaga.

Põhiline, et ühtegi muudatust ei võetaks riigi poolt ette lähtudes ainult sihist ära kulutada Brüsseli abiraha, mõtlemata, milliseid tagajärgi see toob kohalikele elanikele, meie ühisele kultuuripärandile ning elu- ja looduskeskkonnale.

Lõhet me võime Norrast ka osta, eesti kultuuripärandit aga mitte. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: