Venemaameelsete avaldustega silma paistnud immigratsioonivastane Zeman kogus teises valimisvoorus 51,55 protsenti häältest euroopameelse ja liberaalse vastaskandidaadi Jiří Drahoši 48,44 protsendi vastu, edastas Tšehhi televisioon ametlikke valimistulemusi, kui loetud oli üle 99 protsendi häältest.

Tšehhi presidendivalimiste teine voor peeti reedel ja laupäeval. Valimisjaoskonnad suleti laupäeval kell 14 (Eesti aja järgi kell 15).

12.-13. jaanuaril korraldatud esimeses voorus sai Zeman üheksa kandidaadi seas 38,56 protsenti ja Drahoš 26,6 protsenti häältest.

Kui Zeman esindab madala sissetuleku ja madala haridustasemega inimesi ja neid, kes elavad maapiirkondades, siis Drahoši toetajateks on rikkamad ja hea haridusega linnaelanikud.

Zeman on Tšehhi president alates 2013. aasta märtsist. Tšehhid valisid toona endise peaministri presidendiks esimestel riigipea otsevalimistel pärast 1993. aasta lahutust Slovakkiast. Eelmised presidendid - Václav Havel aastatel 1993-2003 ja tema järeltulija Václav Klaus (2003-2013) - valis parlament.

Zeman oli Tšehhi peaminister aastatel 1998-2002.

Alates esimese ametiaja algusest on Zeman oma Vene- ja Hiina-meelsete avalduste, islamivastasuse ja euroskeptilisusega Tšehhit lõhestanud ja seda peegeldavad ka äsjalõppenud valimiste tasavägivased tulemused.

Tšehhi presidendi võimutäius on suuresti tseremoniaalne, kuid riigipea mõjuvõim on siiski arvestatav. Tal on õigus nimetada peaministrikandidaat ja kinnitada valitsuse koosseis, nimetada ametisse keskpanga juhatuse koosseis, kohtunikke ja ülikooliprofessoreid, samuti jõustada parlamendis vastuvõetud seadusi.