"Välisilm" analüüsis Visegradi grupi riikide hetkeolukorda ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Visegradi grupi riigid ehk Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia moodustavad märkimisväärse osa Euroopa Liidu territooriumist ja rahvastikust. Vahepeal soikus olnud grupp tõusis uuesti rambivalgusesse seoses Euroopat tabanud põgenikekriisiga. Millises seisus eelpool mainitud riigid praegu on, uuris saade "Välisilm".

Nüüdisaegne Visegradi grupp alustas tegevust 1991. aastal ning on 1993. aastal toimunud Tšehhoslovakkia lagunemisest saadik olnud neljaliikmeline. Ehkki Eestis on harjutud rohkem vaatama Põhja ja Lääne poole ning seetõttu Visegradi nelikus toimuvale erilist tähelepanu ei pööra, on grupp oma tegutsemisaja jooksul palju saavutanud, kuigi toimib näiteks Põhjamaade Nõukoguga võrreldes pigem diplomaatilise võrgustikuna, mitte aga reaalse riikide liiduna.

"Visegradi nelik toimib euroopalikult ja ma tahan tõrjuda igasugust kriitikat selle kohta, et meil on mõnikord erinevad seiskohad. Demokraatia püsibki erinevate seisukohtade najal, nii et kui Slovakkial on immigratsioonikvootide asjus teistsugune seisukoht, siis see ei tähenda see, nagu oleksime meie perekonna must lammas," rõhutas Slovakkia peaminister Robert Fico.

Just ühised pingutused aitasid neliku Euroopa Liitu ning NATO-sse, üheskoos on piirkonda meelitatud investeeringuid Lääne-Euroopast. Möödunud kümnendi keskpaiku hakkas neliku tegevus siiski soiku jääma, kuni 2015. aasta rändekriis kogu seltskonna ootamatult jälle üsna ühtemoodi mõtlema pani.

Erandiks on siiski Poola - kui ülejäänud Visegradi riigid kiidavad Vladimir Putini poliitikat ning lähenevad Venemaale, siis Poola on selles osas skeptiliseks jäänud.

Muidu aga on just Visegradis väga tugevaks saanud nüüdisaegne populism, mille kõrgaeg paljude politoloogide hinnangul on Lääne-Euroopas pigem just nüüdsama mööda saanud.

Eeskätt kütab kõigis neljas riigis populismi vastuseis sisserändele, eriti moslemite sisserändele.

"Kas teie lubate palju moslemite kogukondi riiki, kes üritavad seal saada uueks valitsevaks klassiks, või tahate te mingit islami-kristlikku segaühiskonda? Meie, ungarlased, valime oma kultuurilise identiteedi kaitsmise. Me kaitseme oma kristlikku kultuuri, me ei luba segarahvastikku ja ei lase tekkida paralleelühiskonnal. Me kaitseme oma kristlikku kultuuri kui ühiskonna vundamenti," on Ungari peaminister Viktor Orban öelnud.

Ülejäänus nelik päris ühesugune siiski pole. Ungari peaminister Viktor Orban on teinud paremäärmusliku Jobbiku edukäigust selliseid järeldusi, mille tõttu tema enda Fidesz-parteist on saanud tüüpiline marurahvuslik partei. Jaroslaw Kaczynski Õiguse ja Õigluse partei Poolas üritab korraga vastanduda Venemaale ja Euroopa Liidule, eriti Saksamaale.

Slovakkia peaminister Robert Fico on erinevalt eelnimetatuist ning ka Euroopa üldisest trendist hoopis vasakpopulist, samuti vasakpoolsete ridadest tulnud Tšehhi Vabariigi president Miloš Zeman on pärast sotsiaaldemokraatlikust parteist välja astumist kiiresti lähenenud parempopulismile ja Putinile ning Tšehhi Vabariigi tõenäolise järgmise peaministri Andrej Babiši kujus näeme jooni nii Donald Trumpist kui ka Itaalia skandaalsest ekspresidendist Silvio Berlusconist.

Poliitikavaatlejate hinnangul on demokraatia olukord Tšehhi Vabariigis, veel rohkem aga Slovakkias siiski tunduvalt parem kui Ungaris ja Poolas, ehkki just Slovakkiale on autoritaarsusesse kaldumist kõige kauem ette heidetud.

Visegradi jaoks oleks kohustuslikest põgenikekvootidest loobumine poliitiliseks võiduks

"Visegradi nelikut liidab veendumus, et põgenike ümberpaigutamine Euroopa Liidu sees on pealesunnitud ja vale. Paljuski just Visegradi tõttu pole seni õnnestunud Euroopa Liidu rändepoliitika reform. Kuna valitsusjuhid on lubanud vastuolud lahendada suveks, on võimalus, et põgeniketülile leitakse juba lähikuudel lahendus, mille hulka ei kuulu kohustuslikud kvoodid. Visegradile oleks see kahtlemata poliitiline võit," selgitas ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla.

Endiselt kestab Brüsseli ja Varssavi lahing kohtureformi teemal

On aga lahing, millele lahendust ei paista - see on Varssavi ja Brüsseli pea kaks aastat kestnud vaidlus Poola kohtusüsteemi sõltumatuse üle. Euroopa Komisjon väidab, et Poola võimupartei on konstitutsioonikohtu sisuliselt allutanud ja rikkunud sellega õigusriigi aluspõhimõtteid. Komisjon on kasutanud ära pea kõik protseduurilised võimalused. Brüsseli järgmine samm saab olla ettepanek Poola hääletusõiguse piiramiseks Euroopa Liidu nõukogus, aga et see eeldaks ühehäälset valitsuste heakskiitu ja Budapest on lubanud Varssavit kaitsta, pole Poolal karistust oodata.

Euroopa Komisjon ei ole Poola küsimuses siiski üksi. Nii Pariis kui Berliin on andnud mõista, et kohtute sõltumatuse küsimuses tuleb leida lahendus ja käinud survevahendina välja järgmise Euroopa Liidu eelarve.

Kuuldavasti töötab Komisjoni justiitsvolinik ideega, mis lubaks piirata liidu järgmisest ühiseelarvest maksete tegemist riikidele, kus on probleeme õigusriigi tavadest kinnipidamisega. Varssavi ei taha sellisest ideest mõistagi midagi kuulda ja möödunud nädalal reageeris sellele teravalt ka Rumeenia välisminister, kelle sõnul ei ole säärane tingimuslikkus kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega.

Euroopa Komisjon esitab eelarveettepanekud maikuus ja oodata on väga raskeid arutelusid, sest Suurbritannia lahkumisega tekib eelarvesse tuntav auk ja ükski pealinn pole huvitatud raha juurde panemisest. Netosaajad - ja neist suurim on Poola - püüavad samas kindlustada eurotoetuste samaväärse jätkumise. Kuigi hiljutist valitsusremonti Varssavis peetakse üksnes kostüümivahetuseks, võivad panused olla kõrged.

"Välisilmas" otsesaates arutlesid teema üle välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas ja Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido. Kommentaare saab vaadata lisatud videost.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: