Poliitikaekspert: kuidas Tšehhi presidendist sai häälekas Putini liitlane
Tšehhi presidendist Miloš Zemanist on saanud aja jooksul kõige mõjukam ja häälekam Kremli liitlasest riigijuht Kesk-Euroopas. Kuigi põhiseaduse kohaselt on tal riigipeana eelkõige tseremoniaalsed ülesanded, võimaldab tema positsioon Venemaa presidenti Vladimir Putinit rahvusvaheliselt väga ulatuslikult toetada, kirjutab mõttekoja European Values esindaja ja programmi Kremlin Watch juht Jakub Janda väljaandes Observer.
Seetõttu on Zeman olnud korduvalt vastuolus ka senise Tšehhi valitsusega, kes üldjuhul toetab Euroopa Liidu ja NATO ühiseid seisukohti, nentis Janda.
Nagu teisedki Kremli liitlased kordab Zeman sageli Moskva sõnumeid. Näiteks eitab ta Venemaa üksuste organiseeritud kohalolekut Donbassis; rõhutab, et Krimm kuulub Venemaale ja nõuab, et Euroopa Liit tühistaks Venemaa vastu kehtetatud sanktsioonid.
Venemaa propagandas kirjeldatakse teda kui iseseisvat ja tugevat USA-vastast liidrit, kes imetleb Putinit.
Kui võtta arvesse riikide suurusi, siis on 10 miljoni elanikuga Tšehhi Vabariigi president Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli järel teisel kohal Venemaa meedia poolt tsiteeritud Euroopa riigijuhtide edetabelis.
Lisaks Venemaa toetamisele on ta korduvalt öelnud ka seda, et Tšehhi peaks pilgu Euroopa Liidu ja USA asemel pöörama Hiina poole. Tema Pekingi-sõbralikkus on läinud isegi nii kaugele, et Tšehhi presidendi kantseleis töötab hiinlasest nõunik.
Zeman aitab süstemaatiliselt kaasa ka Kremli eesmärkidele Tšehhi Vabariigi sees. Kohalikele äärmuslastele ja vandenõuteoreetikutele pakutakse rohkelt Kremli-melset desinformatsiooni, mida eelpool mainitud ka meelsasti jagavad, sest vaenlane on neil Moksvaga justkui ühine - nn peavoolupoliitika ja -meedia.
Üldjuhul kipud desinformatsioonile ja vandenõuteooriatele keskenduv kogukond olema ühiskonna äärealadel - välja arvatud juhul, kui neil õnnestub leida tugev poliitiline jõud, kes neile legitiimsust lisab. Zeman on aastaid desinformatsiooni levitavaid väljaandeid legitimiseerinud ja andnud neile rohkelt intervjuusid, kus ta häälekalt "peavoolupoliitikat" kritiseerib. Samal ajal võttis president häälekalt sõna möödunud aasta alguses siseministeeriumi haldusalasse moodustatud libauudiste vastase üksuse vastu.
Ajal, kui Zeman pensionil oli, ehk aastatel 2003-2012, kadus ta mõneks ajaks Tšehhi valijate vaateväljast. Samal perioodil aga hakkas Moskva talle üha rohkem tähele pöörama. Alates 2003. aastast on teda regulaarselt kutsutud Venemaa Raudtee tollase juhi Vladimir Jakunini algatatud tsivilisatsioonide dialoogi foorumile. Jakunini näol on mitteametlikel andmetel tegu kunagise KGB ohvitseriga, kes kuulus vähemalt omal ajal ka president Putini lähimate kaasvõitlejate ringi. Alates 2014. aastast on Jakunin olnud USA poolt Ukraina kriisi asjus kehtestatud sanktsioonide nimekirjas.
Zeman on Jakuniniga kohtunud ja eelpool mainitud foorumil osalenud ka presidendina. Hoolimata sellest, et tegu on riigipeaga, on Zemani kulusid tasunud Jakunini organisatsioon.
President Zemani lähimaks nõunikuks Martin Nejedlý, kes veetis suurema osa 1990. aastatest ärimehena Venemaal ning suhtles tihedalt Moskva poliitilise eliidiga. Kui ta 2000. aastate alguses kodumaale naasis, sai temast Lukoili kohaliku haru juht ning alates 2009. aastast on Nejedlý olnud Zemani poliitilise liikumise eestvedajate hulgas.
Kui Zeman 2013. aastal presidendiks sai, sai Nejedlý riigipea ametlikuks välispoliitika nõunikuks. Samal ajal on tähelepanuväärne, et palka ta ei saa, tal pole ametlikku töölepingut ega ka riigisaladuse luba.
Tšehhi julgeolekuteenistused on presidendi kantseleisse suhtunud skeptiliselt ka laiemalt - personaliülema riigisaladuse loa taotlus lükati tagasi ning Zemani riigikaitsenõukogu juhilt võeti see luba ühel hetkel ära.
2015. aastast pole Nejedlý end enam kodumaal presidendi kõrval ametlikult näidanud. Samas saadab ta presidenti idapoolsetel visiitidel ning on viibinud Zemani ja Putini mitmete kahepoolsete kohtumiste juures.
Allikate kinnitusel on Nejedlý sisuliselt Zemani ülejäänud riigist isoleerinud. Ta kontrollivat informatsiooni, mis riigipeani jõuab ning teeb samal ajal lobitööd selle nimelt, et Vene riigiettevõte Rosatom saaks strateegilised lepingud Tšehhi tuumaelektrijaamades. Kui see lobitöö tulemust annab, oleks Venemaa energeetikasektoril suur mõjuvõim ka Tšehhi vabariigis, sarnaselt Ungarile ja Serbiale.
Nejedlýl tekkis oma äritegevuse tõttu ka Tšehhi riigi ees umbes miljoni euro suurune maksuvõlg, kuid 2016. aasta oktoobris maksus Lukoili Moskva peakontor selle raha ära.
Politico märgib oma ülevaates, et 73-aastane Zeman saavutas napi valimisvõidu eelkõige tänu paljude euroskeptiliste valijate migratsiooniteemalistele hirmudele, mida presidendi meeskond oskuslikult võimendas, ning sellele, et tema vastaseks oli poliitilise kogemuseta kandidaat, akadeemik Jiří Drahoš.
Kuna võit oli nii napp - 51.36 protsenti 48.62 protsendi vastu - on mitmed analüütikud arvamusel, et Zeman ei olnud üldse võitmatu ning poliitikas kogenum vastaskandidaat oleks suutnud teda ka võita.
Nii analüütikud, meedia kui ka endiselt valitsust moodustada üritav potentsiaalne peaminister Andrej Babiš tunnistasid, et valimistulemus näitab Tšehhi ühiskonna lõhestumist.
Babišit on peetud Zemani liitlaseks ja miljardärist poliitik vajab keerulise koosseisuga parlamendis valitsuse moodustamiseks kindlasti riigipea tuge. Samas on kohalikud poliitikaeksperdid veendunud, et endine rahandusminister Babiš ei oleks peaministrina EL-i või NATO-ga tüli norimisest huvitatud ning seega sisulist ja pikaajalist liitlassuhet ei pruugi Babiši ja Zemani vahel kujuneda.
Napist võidust hoolimata on Tšehhi presidendivalimiste tulemus pettumiseks neile, kes lootsid Euroopa Liidu vastaste poliitiliste jõudude viimaste aastate edule on näiteks Prantsusmaa ja Hollandi valimistulemustega suudetud piir panna.
Toimetaja: Laur Viirand