Tšehhi president Zeman pani põlema suured punased aluspüksid ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Tšehhi Vabariigi president Miloš Zeman korraldas neljapäeval kummalise ürituse, mille käigus põletas ära ülesuured punast värvi aluspüksid.

73-aastane Zeman, kelle tervislik seisund on viimasel ajal silmnähtavalt halvenenud, kutsus neljapäevaks kokku ootamatu pressikonverentsi ning avalikkuses spekuleeriti rohkelt võimaluse üle, et ta teatab oma tagasiastumisest. Varem rohke alkoholipruukimisega silma paistnud Zeman põeb diabeeti ning kasutab liikumiseks kepi abi ja seetõttu on tema võimes presidendi ülesandeid täita ka varem kaheldud, vahendas AFP.

Praha lossi aias toimunud üritusel olid ajakirjanikke ootamas Zeman ise, tema pressiesindaja, abid ning mitu täisvarustuses tuletõrjujat.

"Ma vabandan ajakirjanike ees, kelle intelligentsust ma testisin, taas kord edutult," teatas Zeman.

Seejärel süütas ta tuletõrjujate abiga põlema tohutu suurusega punast värvi aluspüksid.

"Aluspükste aeg poliitikas on läbi," märkis Tšehhi president. "Mul on kahju, et ma näitasin teid väikeste idiootidena, te tõepoolest ei vääri seda."

Pärast neid sõnu istus Zeman oma ametiautosse ja sõitis minema.

Aluspüksid, mis olid umbes ühe ruutmeetri suurused, meenutasid neid punast värvi aluspükse, mille protestijad heiskasid 2015. aastal presidendipalee lipuvardasse, et sellisel viisil avaldada meelt Zemani kommunistliku mineviku ja tema poolt Venemaad ning Hiina Rahvavabariiki toetavate avalduste vastu.

Veendunult Venemaa- ja Hiina-meelne Zeman on olnud ajakirjanikega juba pikemat aega sõjajalal ning on neid nimetanud erinevate nimedega, mille hulgas on "sõnnik" olnud üks leebemaid. 2017. aasta mais venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtudes aga ütles ta Vene riigipeale, et "ajakirjanikud tuleks likvideerida".

Sama aasta oktoobris aga ilmus ta pressikonverentsile Kalašnikovi mänguautomaadiga, mille ta võttis enda sõnul kaasa just ajakirjanike jaoks.

Zeman võitis käesoleva aasta jaanuaris napilt presidendivalimistel EL-i meelset konkurenti Jiří Drahošit ning pälvis sellega teise ametiaja. Valimisi saatsid süüdistused populismis ja Venemaa mõjutustegevuses ning tulemus iseloomustas euroskeptikute ja NATO-vastase kasvavat mõju riigis.

Kusjuures poliitikateadlased on aga varem - juba eelmise euroskeptikust presidendi Václav Klaus ajal - juhtinud tähelepanu sellele, et Tšehhi Vabariigis omab president erinevalt peaministrist ja valitsusest vähe tegelikku võimu, kuid samas valitakse teda rahva poolt otsevalimistel. Selline lahendus on aga tekitanud olukorra, kus just presidendivalimistel antakse innukalt nn protestihääli.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: