Paremtsentristliku TOP 09 partei esimees Jiří Pospíšil süüdistas presidenti oma põhiseaduslike kohustuste hülgamises. Tema sõnul märgivad 50 aasta tagused sündmused tähtsat moment riigi ajaloos, vahendas Politico.

Piraadipartei juht Ivan Bartoš märkis, et presidendi teadaanne polnud üllatav, arvestades tema poliitilist maailmavaadet. Sellega viitas Bartoš Zemani lähedastele sidemetele Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Zeman on korduvalt kaitsnud Putinit Lääne kriitika eest ning on kutsunud tühistama majandussanktsioone Venemaa vastu. Samuti on ta eitanud, et Moskva on Ukrainasse sõdureid saatnud.

Zemani pressiesindaja Jiří Ovčáček õigustas presidendi mälestusürituselt puudumist. "President pidas julge kõne, kui ta ütles normaliseerumise alguses [või sissetungi järgsel perioodil], et ta ei kiida okupatsiooni heaks. Selle avalduse eest heideti ta tema töökohalt majandusülikoolis välja. Niisugune avaldus on väärtuslikum kui tuhanded puhtalt formaalsed ja truudusetud kõned, mida kindlasti 21. augustil peetakse," kirjutas pressiesindaja Twitteris.

Tšehhi televisioon astus Praha kevade aastapäeval haruldase sammu ja näitas Zemani kõne asemel hoopis naaberriigi Slovakkia presidendi Andrej Kiska kõnet.

Zemani mitteilmumist üritusele peetakse kummaliseks, kuna varem on ta nimetanud sissetungi Tšehhoslovakkiasse kuriteoks ning hiljutisel Moskva-visiidil kritiseeris ta üht artiklit, mille hinnangul peaksid tšehhid olema Varssavi pakti agressiooni üle tänulikud.

Prahas tegutseva New Yorgi ülikooli direktori, poliitikaanalüütiku Jiří Pehe hinnangul pole Zeman oma otsust kommenteerinud tõenäoliselt seetõttu, et ta teadis, et see ei rahulda kedagi ei Moskvas ega Prahas. "Ma kahtlustan, et ta ei tahtnud asju üles ärritada ning kuna ta on Putiniga mestis, siis ta lihtsalt otsustas vaikida," lisas Pehe.

Tšehhi peaminister Andrej Babiš osales teisipäeval mälestustseremoonial, kuid väidetavalt varjutasid tema kõnet viled ja mõnitused. Tema koalitsioonivalitsus hääletati võimule suuresti tänu kommunistlike seadusandjate toetusele ning see pahandas paljusid tšehhe.

Kommunistliku Partei juht Vojtěch Filip ütles augustis ajalehele Guardian, et Venemaa ei vastuta 50 aasta taguse sissetungi eest, sest selleks andis korralduse Nõukogude Liidu liider Leonid Brežnev, kes oli ukrainlane ning suurem osa sissetunginud jõududest olid ukrainlased.