Tšehhi Vabariigis üritatakse endiselt kokku panna töövõimelist valitsust ning hetkel on vähemusvalitsust moodustamas peaminister Andrej Babiši erakond ANO ja eelmise valitsuse juhtparteiks olnud sotsiaaldemokraadid (ČSSD). Eelmise aasta oktoobris toimunud valimised andsid Tšehhi Vabariigile väga killustunud parlamendi, kus on esindatud suur hulk erinevaid äärmuslikeks või populistlikeks peetud jõudusid. Praktikas tähendab see ka seda, et ANO-ČSSD vähemusvalitsus vajab usaldushääletusel ka kommunistide (KSČM) hääli, kirjutab Prague Daily Monitor.

Viimased on aga vastu kahe erakonna valitsusprogrammis sisalduvale plaanile osaleda Balti riikide õhuturbes ning tugevdada Tšehhi osalemist missioonidel Iraagis ja Afganistanis ning ähvardavad vähemusvalitsuse seetõttu toetuseta jätta.

Pühapäeva õhtul eetris olnud telesaates ütles Tšehhi kindral Petr Pavel, kes on ka NATO sõjalise komitee esimees, et kommunistide nõudmistele järele andmine oleks äärmiselt kahjulik kompromiss.

Samas teledebatis osalenud ČSSD ridadesse kuuluv diplomaat ja endine välisminister Jan Kavan ning Praha Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (IIR) direktor Petr Kratochvil tunnistasid, et Venemaa-meelsed kommunistid on peamiselt vastu sellele, et Tšehhi sõdurid võtaksid osa NATO tegevusest Balti riikides.

Samas arvas Kavan, et selline kompromiss oleks vastuvõetav, kui see tooks kaasa stabiilse valitsuse moodustamise.

Pavel seevastu rõhutas, et tegu oleks äärmiselt kahjuliku kompromissiga. "See ei kahjustaks mitte ainult meie suhteid Balti riikide ja NATO idatiivaga, vaid seda tõlgendaksid ka teised NATO kohalolekumissioonis osalevad liikmesriigid kui solidaarsuse puudumist ja alliansi lojaalsuse kahtluse alla seadmist," selgitas ta.

Kindrali sõnul on teiseks aktuaalseks probleemiks ka see, et Tsehhi Vabariigi valitsus ei liigu selles suunas, et täita oma lubadus suurendada kaitsekulutusi.

Eelmine valitsus, mida juhtis peaminister Bohuslav Sobotka (ČSSD) ja kus Babiš oli rahandusministriks, lubas, et aastaks 2020. kulutatakse riigikaitsele 1,4 protsenti SKP-st. Nüüd lükati uues valitsusprogrammis selle eesmärgi täitmist 2021. aastasse. Samuti ei maini valitsusprogramm enam lubadust tõsta kaitsekulutused aastaks 2024 NATO poolt soovitud tasemele ehk kahe protsendini SKP-st.

Pavel nentis, et liitlased võivad kaitsekulutusi puudutavate lubaduste mittetäitmises näha kui tõsist pühendumise puudust ning et see teema olulisel kohal peagi toimuval NATO tippkohtumisel. Kindral tuletas ka meelde, et USA president Donald Trump on liitlaste kaitsekulutuste tõstmisele palju tähelepanu pööranud ning see on küsimus, mis mõjutab ka riigi kahepoolseid suhteid Ameerika Ühendriikidega.

Kindral Pavel kritiseeris ühes teises, raadiole antud intervjuus ka Kremli-meelsuses süüdistatud Miloš Zemani järjekordset Venemaa huve järgivat juttu. Nimelt rääkis president Zeman sõjaväeluure allikatele viidates sellest, et kunagi olevat keemiarelva Novitšok, millega märtsis rünnati endist Vene luurajat Sergei Skripali ja tema tütart, toodetud vähesel määral ka Tšehhi Vabariigis. Neid sõnu kajastati laialdaselt Venemaa meedias justkui tõestamaks, et Suurbritannia süüdistused Moskva aadressil pole tõsiselt võetavad.

Pavel nentis, et presidendi selline lähenemine kahjustas teatud määral samuti Tšehhi Vabariigi kui usaldusväärse partneri mainet.